Tartu linnaliinibusside desinfitseerimine.Foto: Aldo Luud
Uudised
27. märts 2020, 13:47

Miks sisaldab desoaine just alkoholi? „Peasüüdlane“ tuleb Tartu ülikoolist!

Kuigi juba teisel sajandil meie ajaarvamise järgi soovitasid arstid puhastada haavu alkoholiga, täpsemalt veiniga, pärineb esimene vastav teadustöö, mis uuris etanooli mõju antiseptikuna, 1875. aastast (osadel andmetel 1876) ja Dorpati ülikoolist. Tänapäeval tunneme seda haridusasutust Tartu ülikooli nime all.

Koroonakriisi tõttu on käte ja pindade puhastamiseks mõeldud alkoholipõhised desovahendid üle maailma kõrges nõudluses (ning seetõttu ka hinnas). Kuulus Vanity Fairi ajakiri otsustas seetõttu heita pilgu alkoholi kasutamisele puhastusvahendina ja nende artikkel algab Tartust Leonid Buchholtzi nimelise teaduriga.

Rootsis välja antud Eesti Päevaleht meenutas 1976. aastal teadlase leiust sajandi möödumist nõnda: „Kolmandaks tähelepanuväärivaks bakterioloogiliseks tööks Tartus kujunes doktoritöö, mille 1876 avaldas Leonid Buchholtz (sünd. Liivimaal 1850). See väga põhjalik uurimus käsitles „bakterite vahekorda mõningate antiseptikumidega“. Selles töös analüüsis Buchholtz mitte vähem kui 32 baktereid surmavat keemilist vahendit.“

Kui suure sammuga puhtama meditsiinimaailma suunal tegu oli? „Tema töö oli esimene teaduskirjanduses, kuigi on teatavaid tõendeid, et veini või brändit kasutati juba ammu meditsiinis desinfitseeriva ainena,“ nenditakse Buchholtzi kohta Vanity Fairi artiklis. Lisaks ei suhtutud vaatamata Tartu teaduri leiule alkoholi, täpsemalt etanooli, üleliigse entusiasmiga, sest see ei mõjunud seeninfektsioonide vastu.

Teadustöid tuli aga edaspidigi. 1911. aastal sai paika, et kõige paremini mõjub antiseptikuna 70protsendiline etanool – ilmselt seetõttu on Liviko 80kraadise viina müük märtsis üheksakordistunud, nagu kirjutas ERR.

Veerand sajandit hiljem avastati, et etanoolist märksa tõhusam puhastusaine on isopropüülalkohol ja nõnda saigi paika tänapäevaste desovahendite peamine koostisosa.

Tulles korraks tagasi aga desoainete ning Buchholtzi teadustöö juurde, siis miks on piiritus nõnda efektiivne?

Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsa sõnul on enam kui 100 aastat tagasi paika loksunud reegel paikapidav tänaseni: desinfitseerimiseks on kõige tõhusam 70–80protsendine alkohol.

„See on bakterite tapmisel edukas, kuna muudab bakterite ja ka näiteks koroonaviiruse membraanset kesta, nii et kestas olevad valgud ja lipiidid ei saa funktsioneerida. Alkohol ongi suhteliselt universaalne desinfitseerija ja toimib igat liiki bakterite korral,“ sõnas Maimets Õhtulehele. Professor tõi näite ka oma tööst: kui laboris on vaja koekultuure kasvatada, tuleb samuti tagada bakterivaba keskkond, ja selleks pestakse nii käsi kui ka pindu iga päev 70protsendilise alkoholiga.