HAIGLA ARST RASKETEST KOROONAHAIGETEST: intensiivravi või hingamisaparaadi toetust võib vaja minna mitu nädalat

„Hingamispuudulikkus tähendab sisuliselt seda, et organism ei saa piisavalt hapnikku. Ja kui organism ei saa hapnikku, siis saavad kõik organsüsteemid ka kahjustada,“ selgitas Sütt. „Ja seisund, mida me intensiivravis ravime, on sageli kahjuks hulgiorganpuudulikkus.“

Kust jookseb piir - kuidas inimene saab aru, et nüüd peaks vist haiglasse minema, kiirabi välja kutsuma?

„Põhiline, mida ta tunneb või kaebab enne seda, kui ta haiglaravile jõuab, ongi hingeldus, õhupuudustunne, võib-olla valu hingamisel või siis on hästi tugev köha, mis takistab elamist. Need on peamised sümptomid, mille pärast kutsutakse siis kiirabi või pöördutakse haigla erakorralise meditsiini osakonda.“

Aga kõik, kes satuvad haiglasse, ei satu intensiivravisse. „Muidugi mitte," kinnitas Sütt.  Haigla vastuvõtus tehaksegi kõigepealt kindlaks patsiendi seisund, võetakse loomulikult ka koroonaviiruse analüüs.

"Kui see on positiivne, siis vastavalt otsustakse kõikide eluliste parameetrite põhjal, kas patsient hospitaliseeritakse tavaosakonda jälgimisele. Kui hingamispuudulikkus on ikka väga suur ja tõsine ning  ta vajab intensiivravi, siis ka otse intensiivraviosakonda.“

Aga mida tähendab, kui patsient on juba kriitilises seisus?

„Seesama hingamispuudulikkus tähendab seda, et kops ei tööta. Kopsu alveoolid või kopsusombud on täitunud vedelikuga ja seal ei toimu enam seda, mis seal peab toimuma ehk gaaside vahetus. Hapnik ei pääse organismi sisse ja süsihappegaas ei pääse enam organismist välja.  Kui suur põletikus kopsuosa hõlmab juba enamiku kopsust, siis tekib organismi teistes kudedes ka hapnikuvaegus. Ja sellest siis võib tekkida ka šokiseisund – kõik teised organsüsteemid lülituvad sellises seisundis järk-järgult välja.

Ravi, mida me pakkuda saame, ongi kopsude kunstlik ventilatsioon kõrge lisahapniku sisaldusega sissehingatavas õhus ja loomulikult siis ka kõik muud intensiivravi võtted."

Arsti sõnul vajavad sellised haiged hästi sageli kõhulipõetust justnimelt selle pärast, et õhk pääseks paremini neisse kopsuosadesse, mis muidu on allpool kokkusurutud.

"Kui me kõiki neid ravimeetodeid rakendame, siis nende patsientide seisund võib stabiliseeruda ja kui me suudame neid piisavalt kaua elus hoida, siis ka paraneda," rääkis Sütt. 

Kahjuks see viirus, mis praegu levib, on näidanud Eestis kui ka mujal maailmas, et kopsukahjustus ei lähe väga kiiresti üle. "See võib vajada intensiivravi või hingamisaparaadi toetust tegelikult mitmeid nädalaid."

Aga kui inimene on juba kriitilises seisundis intensiivravi palatis, siis kui paljud neist tervenevad? Kuidas on olukord Eesti patsientidega?

"Praegu need haiged, kes Eestis vajavad intensiivravi, on ikka intensiivravis. Keegi neist päriselt terveks pole saanud. Esimesed haiged tulid eelmise nädala lõpust. Elu näitab, et viie-kuue päevaga ei juhtu midagi. Terve järgmine nädal kulub ka ilmselt nende raviks." See tähendab ühtlasi, et nad on intensiivravis mitu nädalat ja nad hoiavad kinni intensiivravi kohti. 

Ehkki intensiivravi kohti on üsna palju ja viirusepuhanguks valmistudes on neid ka juurde loodud, on haiguse olemus selline, et see võtab need kohad ära hästi pikaks ajaks. "Need inimesed, kes täna, homme, ülehomme haigeks jäävad, täidavad võib-olla nädala-paari pärast meie intensiivravid ära ja need, kes edaspidi haigeks jäävad - neile ei pruugi seal enam kohti olla. Haiguse kulg on intensiivis väga-väga pikk."

Suti sõnul sellepärast ongi meedikud viimasel ajal nii palju kedranud -  püsige kodus. 

"Laske meil tööd teha," ütleb arst lõpetuseks. "Et kui teil peaks kunagi abi vaja olema, siis teil oleks siin haiglas ka kohta."