"Peame meelest, et viirus levib eelkõige kahel viisil – sissehingatava õhu kaudu (peamiselt siseruumides) ja katsutavate pindade kaudu (näiteks ukselingid, kraaninupud)," ütleb Reet Mändar.Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool
Uudised
30. märts 2020, 09:23

EESTI TEADLANE: praegu on kõige targem käsitleda kõiki inimesi kui potentsiaalselt nakkusohtlikke

"Kuna uute haigusjuhtude registreerimine on hoogustunud ka Eestis, siis oleme jõudnud olukorda, kus kõige targem on kõiki inimesi käsitleda kui potentsiaalselt nakkusohtlikke," kirjutab Tartu Ülikooli teadlane Reet Mändar. Päris paljudel viirusekandjatel ei ole haigussümptomeid või on need väga nõrgad. Või ei ole sümptomid jõudnud avalduda, aga 1–2 päeva enne nende teket on inimene juba väga nakkusohtlik. Mida me saaksime ise teha, et mitte haigeks jääda?

"Kuna uute haigusjuhtude registreerimine on hoogustunud ka Eestis, siis oleme jõudnud olukorda, kus kõige targem on kõiki inimesi käsitleda kui potentsiaalselt nakkusohtlikke," kirjutab Tartu Ülikooli teadlane Reet Mändar. Päris paljudel viirusekandjatel ei ole haigussümptomeid või on need väga nõrgad. Või ei ole sümptomid jõudnud avalduda, aga 1–2 päeva enne nende teket on inimene juba väga nakkusohtlik. Mida me saaksime ise teha, et mitte haigeks jääda?

"Kuigi praeguse haiguspuhangu tekitajat uuritakse intensiivselt paljudes maailma teaduslaborites, on tema edasise käitumise ennustamine keeruline," kirjutas  Reet Mändar Õhtulehes 27. jaanuaril. 

Nüüd, kaks kuud hiljem tõdeb teadlane, et mõned teadmised on juurde tulnud, kuid väga palju on endiselt ebaselge. Koroonaviiruse ja pandeemia kohta on endiselt palju küsimusi. Kas pandeemia oli ette ennustatav? Miks läks just Itaalias asi nii hulluks? Mis teeb uue koroonaviiruse nii ohtlikuks? Millal võiksid valmida ravimid ja vaktsiinid? Reet Mändar kirjutab, mida on praeguseks teada ja missugused suured küsimused on endiselt õhus.

Edasi lugemiseks: