Hea nõu

SILMAD KIPITAVAD JA ON PÕLETIKUS? Nii säästad silmi kodukontoris ja õues  

Toimetas Sirje Maasikamäe, 2. aprill 2020, 06:00
Silmapõletikud on viiruslikud, bakteriaalsed või seentest põhjustatud ning need on väga tihti tingitud kuivadest silmadest, mis loovad haiguse tekkeks soodsa pinnase.Foto: Vida Press
Kodukontoris arvutiga töötamine ja õppimine võivad mõjuda silmadele päris koormavalt. Ka harv pilgutamine, keskküte, õhus lendlev tolm ja koduloomade karvad, tuul ja ere päike võivad silmad kergesti valutama panna, mistõttu hakkavad silmad sügelema, punetama ja vett jooksma. Apotheka apteeker Jaanika Treimann annab nõu, mida sellisel juhul teha.

Silmapõletikud on viiruslikud, bakteriaalsed või seentest põhjustatud ning need on väga tihti tingitud kuivadest silmadest, mis loovad haiguse tekkeks soodsa pinnase. Paraku kipume head nägemist võtma sageli iseenesestmõistetavalt. Aga ka silmad vajavad aasta ringi hoolt ja kaitset.

Samal teemal

Lisaks kuivale õhule, külmale tuulele, tolmule ja eredale valgusele koormab silmade ainevahetust ka ebatervislik toitumine, alkohol, nikotiin ja liiga vähene uni, aga ka allergiad. Silma ainevahetuse soodustamiseks tuleb neid kõiki tegureid vältida.

Apteegist leiab hulga seespidiselt võetavaid tooteid, mis on loodud spetsiaalselt silmade kaitsmiseks. Kindlasti on silmade tugevdamisel abi mustikatest ja neist saadud toodetest, selliseid vahendeid on apteegis mitmeid. On tõestatud, et mustikad sisaldavad aineid, mis toetavad nägemist pimedas ja hämaras, mistõttu on mustikatablettide tarvitamine soovitatav kõigile, kes loevad palju, juhivad autot või töötavad arvutiga.

Silmade kaitsmisel on väga tähtis roll ka luteiinil, mis paikneb silma võrkkestas nägemisrakkude vahel. Luteiin neelab kahjuliku kiirguse, hoides seega silmi erinevate kahjustuste eest. Organism ise luteiini ei tooda ja toiduga seda piisavalt ei saa, seega on mõistlik seda juurde võtta. Arvutikasutajatel, aga ka soojale maale või päikeselisele suusamäele sõitjatel on seega eriti soovitatav valida endale just suurema luteiinisisaldusega tooted.

Mustika ja luteiini kõrval on veelgi aineid, mis aitavad hoida silmade tervist ja parandada juba tekkinud kergemaid vaevusi, näiteks zeaksantiin, tsink ja seleen ja B-grupi vitamiinid.

Prillid ja mütsid

Nii ereda valguse kui tuule ja tolmu eest on mõistlik oma silmi kaitsta kvaliteetsete päikeseprillidega, mis pakuvad 99-100% UV-kaitset. Samas peab meeles pidama, et liigne päikeseprillide kandmine rikub loomulikku kohastumisvõimet ja muudab silmad valgustundlikuks.

Silm on kohastunud valgusele reageerima loomulikul moel. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub pupilli suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Vahel võiks ereda päikese korral päikeseprillide asemel kasutada nokaga mütsi või kübarat, mis pakuvad piisavat kaitset otsese päikesekiirguse eest. Teatud annus UV-kiirgust on ka silmadele vajalik.

Küll aga peaks päikeseprille kasutama näiteks talvel suusatades ning siis, kui tarvitatakse ravimeid, mis põhjustavad valgustundlikkust – sellised on näiteks teatud rahustid, rasestumisvastased vahendid, aga ka osad antibiootikumid.

Meeles tuleb pidada, et ka laste ja eakate silmad vajavad kaitset. Kodu- ja aiatöid tehes – näiteks oksi lõigates, puid lõhkudes või trimmerdades on mõttekas kasutada kaitseprille, sest paljud silmavigastused tekivadki just nii, töö käigus.

Ka läätsede kandmine või mõnede ravimite tarvitamine võib soodustada põletiku teket. Läätsed tuleb hoida alati puhtana ja anda igal nädalal silmadele ka puhkepäevi. Silmi tuleb niisutada ja pilgutada sagedasti. Kindlasti tuleb silmadele kasuks, kui anda neile aeg-ajalt veerandtunniseid puhkepause. Läätsekandjad peavad arvestama, et need ei oleks liiga pikalt järjest silmas. Oluline on jälgida ka läätsede säilivusaega.

Niisutavad tilgad

Kui silmad on sellegipoolest väsinud ja kipitavad, tuleks neid vastavalt vajadusele niisutada. Niisutavad tilgad aitavad silmi rahustada ka siis, kui tundide kaupa arvuti taga istumine on vältimatu. Sellisel juhul tuleb apteegist küsida silmatilku, mis mõeldud kasutamiseks just silmade kuivustunde, väsimuse, võõrkeha, aga ka vesiste silmade korral.

Allergikutele rahustavad tilgad

Omaette probleem on silmaallergiad, mis võivad tekkida eraldiseisvalt või koos allergilise nohu või mõne naha allergilise reaktsiooniga. Silmad võivad punetada, sügeleda, joosta vett ning olla valgustundlikumad.

Kuidas aga aru saada, kas tegu on silmapõletiku või allergiaga? Erinevus on selles, et allergia esineb tavaliselt mõlemas silmas korraga, põletik algab aga tihtipeale ühest ja liigub seejärel edasi ka teise silma. Allergilistele silmadele pakub lühiajalist leevendust jahe kompress. Kui silmad on väga ärritunud, tasub apteegist küsida allergiavastaseid preparaate, mis leevendavad sümptomeid. Silmatilkadest sobivad allergilistele silmadele näiteks rahustavad, puhastavad ja silmi niisutavad tilgad.

Silmade tervist on oluline regulaarselt kontrollida. Eriti peaks seda meeles pidama pärast 40. eluaastat, silmahaiguste päriliku eelsoodumuse või varasemate nägemisprobleemide korral ka nooremana. Kuna silmapreparaate on palju erinevaid, tasub neid valides kindlasti konsulteerida ka apteekri või silmaarstiga.

Silmapõletiku ennetamiseks:

Ära hõõru silmi ega katsu neid mustade kätega.

Pilguta, anna silmadele puhkust, hoia neid aeg-ajalt lihtsalt kinni, maga piisavalt.

Kuivade silmade korral kasuta niisutavaid silmatilkasid.

Eemalda meik alati enne magamaminekut.

Toitu tervislikult, ära tarbi alkoholi ega suitseta.