Uudised

Terviseameti meditsiinijuht Arkadi Popov: peame olema koos, aitama üksteist - niimoodi saame viirusest võitu 

Ohtuleht.ee, 1. aprill 2020 22:30
Arkadi PopovFoto: Robin Roots
Kolmapäeval oli "Esimeses stuudios" külas terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov. 

ETV otse-eetris andis doktor Popov ülevaate, milline on Eesti meditsiinisüsteem valmis koroonaviiruse kõrglaineks. "Peame olema koos, aitama üksteist - niimoodi liigume võidu suunas," sõnas spetsialist, kuidas saame sellest kriisist läbi. 

Vaata tervet vestlust blogist! 

22:28

Milleks peame olema valmis lähinädalatel? 

Popov: Peame olema valmis, et hospidaliseerimiste arv kasvab, peame olema valmis,et intensiivravi vajavate patsientide arv kasvab, peame olema valmis, et kahjuks need viis inimest, kes juba meie hulgast lahkusid, ei jää viimaseks. Saaremaal peame olema valmis, et peame patsiente vajadusel evakueerima ja peame ka kohapeal abi andma. 

22:26

Kas toetate masstestimist, on teil rohkem infot?

Popov: Tean masstestimise ideest. Siin ma rõutan, et peab tegema vahet erinevate testimiste vahet. Räägime RNA-testimisest, millega tegelevad praegu terviseamet kui ka haiglad. See on pikk testimiseprotsess - neli tundi teostatakse analüüsi. Selleks on vaja aparatuuri ja seda võib lubada endale terviseameti labor, Synlab, keskhaiglate tasemel jne. ootame kiirtestimise süsteemi, mis võimaldab sama analüüsi tuvastada RNA-d ühe tunniga, aga see on ka testimine, mis on vajalik tuvastamiseks juhtumeid. Masstestimine selles kontekstis puudutab eelkõige antikehade leidmist verest. Antikehad tekivad aeglaselt ehk teiste sõnadega see on selle haiguse tagajärg, see on immuunsus. See on meie organismi vastus viirusele. Teame, et need kiirtestid, mis on maailmas levinud, on seinast seina - neid on hästi palju. Need näitavad kahte antikeha - üks hakkab reageerima siis, kui patsiendil tekivad sümptomid, vaikselt tõusevad seitsmendaks päevaks peale seda, kui sümptomid on välja kujunenud. Algfaasis, esimestel päevadel on selle efektiivsus ainult 70%, et suudame tuvastada. Kui on test negatiivne, siis on 100% tulemus, aga see ei tähenda, et tuvastame tegelikult positiivseid patsiente. Sellega peab testima milleks? Populatsiooni tuleb testida selleks, et aru saada, kuhu liigume immuunsusega. Selles mõttes on õige otsus, et tõesti testida palju inimesi, et aru saada, kas on uuesti risk, kas on risk uuesti nakatuda või ei. Populatsiooni testimine näitab, kui paljud on reaalselt juba läbipõdenud ja paljudel on olemas antikehad. Siis teame, kas tuleb järgmine laine või ei, ning võib-olla saame prognoosida juba isegi majanduslikus aspektis oma tulevikku.

CNN viitab Islandi statistikale, kes testib massiliselt, ja isegi kui pooltel ei olevat sümptomeid, USA-s sarnased numbrid 25%, siis maski kandmise kohustamise pööraks pea peale?

Popov: kui vastab tõele, siis pööraks. Kui praegu ütleme kõigile, et kandke maske, siis mida ütleb Eesti rahvas? "Kus need on, andke need meile!" Pean ütlema, et mul neid ei ole praegu taskus. 

Kõige olulisem on see, et inimene peab mõistma, et on tal mask või ei, aga ta peab istuma kodus isolatsioonis, ja kui see on võimatu, siis peab hoidma distantsi. Peab rakendama enesekaitsmemeetmeid - käte hügieen eelkõige, maski olemasolu oleks hea. Aga eelkõige Iga inimene peab vastutama oma tegude eest ja peab käituma nagu soovitab valitsus ja terviseamet, ning siis on ikka riskid minimaalsed. Mask meid alati ei kaitse, aga meid kaitseb kaine mõistus ja õige käitumine. 

Terviseamet peab siis äkki kommunikeerima, et maske pigem ei ole, mitte, et ärge neid kandke

Popov: Arutame seda kolleegidega. Aga siin kahe otsaga asi - kellel on mask ja kes tunneb, et on võib-olla nakatunud, siis kodus, kui teab, et teised pereliikmed on veel terved ja ei taha neid nakatuda, siis see on positiivne. Aga teades, et meil on Eestis defitsiit, oleks natukene patt seda propageerida. Peame oleme ausad.

22:13

Terviseamet saab sakutada, et magati kriisi algus maha ja kohati ollakse saamatud. Võtate mingi osa kriitikast osaks?

Popov: Noh, mis ma ütlen. Siin võib nii ja naa arvata. Suuremas osas ütlen, et meie tervishoid, terviseamet ja riik tegelikult reageeris igati adekvaatselt. Vaadake, iga üks juhtum, mis Eestisse tuli väljastpoolt riiki, ja mis oli tegelikult tuvastatud, oli väga tugevalt jälgitud, ka kõikvõimalikud epidemioloogilised lülid ja kontaktsed inimesed. See oli põhiline lähenemine, mis on äärmiselt oluline epideemia alguses. Võrreldes nende riikidega, kus tuli see ootamatult - muidugi oleme sellises nö võidu seisus, meil oli parem reageerida sellele. Ja ka need meetmed valitsuse poolt, mis olid rakendatud riigi poolt, võib-olla kui isegi tundus, et ebapiisav, siis tegelikult arvan, et haigestumis- ja hospidaliseerimiskõver poleks kordades kõrgem võrreldes sellega, mis meil on praegu. 

22:08

Olete võitnud viimastel päevadel avalikkuse sümpaatiat

Popov: Räägin seda, mida tean. Minu ülesanne on eelkõige olla meditsiinijuht, kes peab vaatama tõele näkku. Kui hakkan iseennast petma sellega, et "ohh, meil on kõik hästi ja suurepärane" ja hakkan teisi rahustama, siis see aita meid selles võitluses. Kõige olulisem on see, et hindame kaine peaga, mis olukord on riigis. Toimetame vastavalt ja meil peab olema kindel plaan nii strateegiliselt kui ka taktiliselt tasemel. Ilma plaanita tegutsemine on kindel läbikukkumine. 

Palju unetunde olnud on?

Popov: tahaks ikka rohkem, aga juba enne seda polnud väga rahulikku elu. Kui valmistasime ette kriisiolukorraks neli nädalat tagasi, polnud elu rahulik. Nüüd on veel vähem rahulikum. 

22:05

Üks saadetis on Hinnas lennukile pandud. Jagatakse üle Eesti laiali?

Popov: Jah, loomulikult. Seda käsitleb terviseamet, kus vaatame sujuvalt, kellel on millised probleemid. Erinevatel haiglatel erinevad vajadused. Need haiglad, mis rohkem tegelevad aktiivraviga - lõikustega, intensiivraviga - peavad saama FFP3 respiraatorit. Teised peavad saama midagi muud. Kiirabid ja hooldekodud saavad sellest partiist ka mingi osa. 

22:04

Loodud kaks meditsiinistaapi. Kuidas juhtimine käib? 

Popov: See on väga oluline, et erinevate haiglate juhid hakkasid omavahel suhtlema ja leidsid ühise keele. Võin tuua Euroopa näite - Itaalia on hädas ja keegi ei tulnud appi. Meie ei tahaks, et taoline olukord juhtuks Eestis. Tahame, et väike riik ja haiglad, kes toimetavad regioonis, oleks koos. Ainult niimoodi õnnestub avaldada vastupanu. Teisiti ei ole võimalik. Peame olema koos, aitama üksteist - niimoodi liigume võidu suunas. 

22:02

Milline on viimane seis Võrust?

Popov: kolmas koht Eestis. Tõsine sümptom ja signaal meie jaoks. Peab tähelepanu rohkem pöörama. Nädalavahetusel kavas külastada ka Lõuna-Eesti haiglaid. Tavaliselt aitab suhtlus kolleegidega haiglas, siis saame teada, mis kontingent käib EMOs ja palju käib nakatunuid, palju mitte-nakatunuid. See annab mustrit, millega peame tegelema ja mis on meie peamised probleemid. 

22:01

Mis probleem on Narvas, pole reaalne, et seal ainult üks nakatunu?

Popov: Ei tea, kas reaalne või ebareaalne. Statistikat ei saa eitada. Testimine käib nii Narvas kui ka Ida-Virumaal. Ei näe mööndusi, et kusagil ei testi või testime ebapiisavalt. Kahjuks näeme, et kohalik levik kestab. Need juhtumid, mis ilmnevad, ei reisinud hiljuti. Venemaaga on piirid kinni, on väga ebatõenäoline, et sealt tuli. Ilmselt on Eesti-sisene levik ehk inimesed ikka suhtlevad. Kõik sõltub, mis amet inimesel on, kes nakkub. Mõned erialad ohtlikumad. Kui inimene on kodus ja kirjutab, siis tema viirusnakkus ei ole ohtlik. Kui inimene töötab avalikus sektoris, siis on hoopis teine lugu.

21:57

Mida annab teha hooldekodudega?

Popov: hooldekodu on kodu, inimesed elavad seal ja neid aitavad inimesed. Eksimine on inimlik kui ka kahjuks sel haigusel on peiteperiood ja selle esimesed nähud võivad olla üsna märkamatud. Inimene käib tööl ja ega ta pahatahtlikult seda tee - tekib lihtsalt moment, kui jääb haigeks ja tekib viiruselevik. Kui palju inimesi on koos ja vajavad abi ning neile jagatakse toitu ja teenindatakse... Kahjuks viiruselevik tekib sinna üsna kiiresti. Võime kasutada isikukaitsevahendeid, see mingil määral aitab, aga eelkõige taktiilne kontakt soodustab viiruselevikut. 

21:55

Mida Saaremaa kõige rohkem praegu vajab?

Popov: Saaremaa vajab kõige rohkem hapnikku, seda igaljuhul sinna viime. Plaan on olemas. Kuressaare haigla tellis endale piisavalt suure hapnikuvaru, lisaks kaitsevägi tõi hapnikukontsentraatorid, mis aitavad kohapeal hapnikku toota. Teine probleem, mis on ka üle Eesti probleem - kui tahame kuidagi teisiti suurendada hapnikuedastamise võimekust, siis üle maailma on see probleemiks, sest kõik tahavad seda teha. Ehk sisuliselt balloonid ja hapnikukontsentraatorid on see, mida saame pakkuda inimestele ja haiglatele, kes tahavad seda võimekust suurendada. Hingamisaparaadid - tean, et Kuressaare haigla soovib soetada lisa. Eeskätt aga ütlen, et suured haiglad - PERH ja TÜ kliinikum - võtavad enda peale need patsiendid, kes vajavad kunstlikku hingamist. See on kindel plaan, et mujale neid patsiente ei jäeta. 

21:51

On teil sama mõte külastanud, et vaatate mõnda halba filmi? 

Popov: Jah, on küll. Kui jalutad mööda haiglat ja näed tühjasid koridore keset päeva nagu oleks konstantne laupäev või pühapäev haiglas, nagu pühad kestavad igavesti. See on väga imelik tunne, tavaliselt on haigla rahvast täis. Ka linnas - praegu võib olla me ei mõista, kui tõsine olukord võib juhtuda, kui Eestis läheb epideemiaks. Praegu oleme juba natukene väsinud kodus istumisest. Mu tütar väsis ära, ütles, et tahab midagi teha. 

21:49

Popov: Arstid on riskis nakatumiseks, aga selleks peavadki meedikud olema profid. See on mingi osa arstikunstist, kuidas seda teha. Aga see on ka treeningud - mitte ainult, kuidas tean teoorias teha, vaid päriselt oskan seda teha. 

21:48

Kas Saaremaal peaks olema eristaatus testimisel?

Popov: Arvan, et peaks olema küll. See oleks ideaalne, aga kahjuks laborivõimekus on erinev haiglatel. See on loomulik, et kohalikel haiglatel on võimekust vähem, sõltub sellest, milleks haigla on ette nähtud. 

Ootame veel alternatiivseid vahendeid, millest meedias juttu olnud, mis võtab tunduvalt vähem aega. Minu andmetel, võib-olla, saab Kuressaare haigla seda kasutada. Pole veel kindel, aga sellekohased läbirääkimised meil olid Kuressaare haigla juhtkonnaga. 

Need, kes juba töötavad haiglas, on väga tublid inimesed. Nad läksid sinna juba siis, kui nad teadsid, et võib-olla keegi appi veel ei tule. Nad teevad tööd edasi. Teadsime juba alguses, et personal hakkab kahanema, Kuressaare haiglal tekkisid haiguslehed ja karantiinid. Selleks, et katta ära valveringid, oli vaja inimesed. 

21:44

Uus välihaigla läheb Covid-19 eesliinile, mitte tavapatsientide aitamiseks?

Popov: Jaa. Meil on laual erinevad variandid. Reaalsus on kahjuks selline, esmane luure näitab, et me ei saa rääkida kusagil Saaremaal on olemas "puhas ala". Peame olema valmis, et tulevadki välihaiglasse patsiendid, kes on nakatunud koroonasse. Vaatame kohapeal, kas on võimalik sorteerida. Probleemiks on testimine - milline patsient on nakatunud, milline mitte. Kahjuks Kuressaare haiglas ei ole võimekust koroonaviiruse testi teha. Kõik testid lähevad mandrile. Mõnikord on see aeg 24h, mõnikord rohkem. Ilmselt peame kõiki patsiente käsitlema kui koroonaviirusesse nakatunuid. 

21:41

Popov: Missioonitunne selle epideemia käigus - tahame, et see tekiks kõikidel, nii nendel, kes aitavad kui ka teistel, kes asuvad ümberringi. Teisiti ei saa. 

21:40

Kriisi epitsenter on Saaremaa, sinna jõudis kaitseväe välihaigla. Kui oluline see on?

Popov: Väga oluline. Kuressaare haigla on väike. Väikse saare jaoks on haigla piisav, aga kui seal elavast 33 000 inimesest pandeemia käigus nakatub, siis haigla jääb väikseks. Aitäh kaitseväele, et saame kasutada. Covid-19 puhul on väga oluline hapnik ja intensiivravi. Need on kõige olulisemad ressursid, neid tahame Kuressaare haigla juures suurendada. Personal tuleb nii haiglast kui ka kaitseväest, hea näide, kuidas saab koopereeruda tsiviil- ja militaarväed. Tsiviilmeedikud, kes lähevad, on kõik vabatahtlikud. Tulemus on päris märgatav - need, kes homme ja ülehomme veel sinna sõidavad, on väga motiveeritud. 

21:37
Hindrek Pärg

"Olen pessimistlik, sest vist amet on selline, peab olema valmis hullemaks. Aeg näitab, kuhu liigume. Meetmed, mis rakendasime, on üsna efektiivsed. Väga palju rahvast enam tänaval pole." 

21:37

Millises seisus hetkel oleme? 

"Oleme suhteliselt alguses. Kõver jookseb veel üles. Millal see tipp tekib, ei tea veel. Võime ennustada kaks-kolm nädalat, siis saame öelda, kuhu liigume. Praegu tundub, et see aeg väga lühike ei ole. Pean olema praegu pigem pessimistlik." 

21:36

Saade algas!