Nädalavahetusel sain ma siis esimest korda peaaegu 30 aasta jooksul poe ukse taga järjekorras seista. Seekord polnud põhjuseks kauba defitsiit või talongid, vaid elementaarsed ettevaatusabinõud, et takistada koroonaviiruse levikut. Kuigi suurde hüpermarketisse lasti korraga sisse vaid 50 klienti, oli ikka puuviljaleti ääres kõva küünarnukitunne – ju Hiina soolapuhujate C-vitamiini jutu pärast. Heakene küll, õpime, järgmine kord oleme juba ettevaatlikumad.
Närvi ajas aga esmaspäeval ühes teises poes nähtu. Rahvast oli parasjagu – kuigi hüpermarketist tunduvalt väiksem kauplus lubab korraga poodelda 70 kliendil, oli neid riiulite vahel circa 25. Mis aga hämmastas, oli inimeste leigus ohutusnõuete vallas. Alles poe kõige kaugemasse otsa jõudes, nägin soojaletti piidlemas esimest ostlejat, kelle nägu kandis kirurgiline mask. Ta jäi ka ainsaks märgatuks.
Ma saan aru, et suurem laar kirurgilisi maske jõuab apteekidesse alles teisipäeval-kolmapäeval ja neid pole veel lihtrahval võtta. Aga käitume ikkagi kui rahvas, kes on põlvede kaupa aganaleiba vintsutanud – raskel ajal on ka vähesest abi.
Ise viskasin näo ette kunagi ammu spordiürituselt saadud torusalli ja keerasin selle kahekorra, et veidi tihedamalt kataks. Asja ajavad ära ka tavaline sall, marlist või isegi t-särgist ja kummipaletest kombineeritud näokate – nende valmistamise juhendeid on Youtube täis! Kui keegi sulle otse näkku aevastab, ega see koroona vastu ei kaitse, aga juhuslikuma kokkupuute puhul viirusega ikka.
Astume need paar elementaarset sammu, et meil kõigil oleks turvalisem.
PS! Nagu vana tarkus ütleb: käituge mu sõnade, mitte mu tegude järgi. Pärast nädalavahetusel poes käimist ei olnud mul tegelikult vaja uuesti esmaspäeval minna, aga snäkid ja õlu said kodus otsa… See on käitumine, mida ma edaspidi üritan parandada – ikka kõigi ühise heaolu nimel.
Kommentaarid