Uudised

VIDEO | Terviseamet tegi ettepaneku kehtestada Hiiumaale täiendavaid piiranguid (1)

Hindrek Pärg, 7. aprill 2020 12:41
Terviseameti Põhja regionaalosakonna juhataja Ester ÖpikFoto: Martin Ahven
Teisipäevasel asutusteülesel pressikonverentsil räägivad terviseameti põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik, haridus- ja teadusministeeriumi esindaja Robert Lippin ning kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Marti Magnus. Teemadeks on hetkeolukord ja testimine, kriisi ja eriolukorraga seotud muudatused hariduses ning kaitsevaldkonna roll kriisi ohjamises. 

Samal teemal

Terviseamet: tegime ettepaneku kehtestada Hiiumaal täiendavaid liikluspiiranguid

Terviseameti esindaja Ester Öpik ütles pressikonverentsil, et eriolukorra juhile tehti ettepanek kehtestada Hiiumaal täiendavad liikluspiirangud et takistada koroonaviiruse levikut. "Seda meedet soovitame ennekõike kaitsemeetmena ja see on mõeldud sealse elanikkonna kaitse. Teame, et Hiiumaal elab palju eakaid ja kui seal tekib sarnane levik nagu mõnes teises kõrge näiduga piirkonnas, siis saare isolatsiooni ja tervisesüsteemi arvestades, ei saadaks viiruse leviku tõkestamisega hakkama. Tegu on enneteva meetmega."  

Hiljem ajakirjanike küsimustele vastates, ütles Öpik, et Hiiumaal soovitatakse rakendada sarnaseid piiranguid, mis Saaremaal - täiendavad liikumispiirangud 2+2 reegli range rakendamine. Hiiumaa ja mandri vahel jääks käima ainult kaubavedu, reisijatevedu lõpeks. "Kõik on selleks, et ei juhtuks sama, mis  Saaremaal."

Öpik lisas, et terviseameti jälgimisel on üle kolme tuhande inimese, kes on olnud lähikontaktsed positiivse proovi andnud inimestega. "Töö nendega on oluline, sest nende kaudu võib viirus edasi levida." 

Terviseameti esindaja ka ütles, et apteekidesse tulevad maskid on vajalikud eelkõige haigetele, aga ka kohtades, kus kokkupuutepunkt teiste inimestega on suur. "Mask on lisakaitse, teise vahendeid nagu näiteks kätepesu ja 2+2 meedet ei tohi unustada." Öpik ka toonitas, et haiged ja riskirühmas olevad inimesed ei tohiks ise makse ostma minna, vaid seda tuleb paluda teha pereliikmetel ja lähedastel. Ta ka toonitas, et sportimise ajal ei tasu maski kanda, sest see lisab kehale täiendavat koormust.

Öpik ütles, et kui inimene saab haiglast välja, vaatab raviarst tema üle ja otsustab, kas peab talle täiendavaid piiranguid rakendama, sest iga haiglast lahkuva inimese terviseseisund on erinev. Mõned peavad veel kodus olema ja jälgima karantiinireegleid, teised saavad minna igapäevase rütmi juurde. 

Terviseameti esindajale esitati ka küsimus, et kas mõnes maakonnas, kus on haigestunute numbrid väiksed, testitakse vähem. Öpik vastas, et nad on seda ka ise küsinud, millest mõne maakonna väikesed nakatunutenumbrid tulenevad. "Tahaks uskuda, et igas maakonnas pole viiruselevik suur, aga nagu teame, siis ei saa lihtsalt lootma jääda," tõdes ta. ta lisas, et nad on võtnud seisukoha, et perearstidel on võimalus suunata inimesi laiaulatuslikumalt testimisele, kuid klauseliga, et sümptomid on olemas. "Muidu pole testi tulemus usaldusväärne," nentis Öpik. 

Haridus- ja teadusministeerium: kutsekoolidel on tavakoolidega sarnased mured

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler  kutse- ja täiskasvanuharidus ning koolivõrgu teemadel Robert Lippin rääkis, et tänaseks on küsitud ka kutsekoolidest, kuidas ollakse distantsõppega kohanenud ning positiivsed ja negatiivsed küljed kattuvad tavakoolidega. Nii õpetajate kui ka õpilaste koormused tõusid ja seetõttu ka pinge ning väsimus on kasvanud. Samas on paarilt koolilt tulnud signaal, et mõnele õppurile sobibki rohkem kaugõpe, millega kavatsetakse ka tulevikus arvestada." Ta lisas, et on ka koole, kes kavatsevad ka tulevikus rohkem e-õpet kasutama hakata. 

Lippin tõdes, et esimene nädal oli kõige raskem, aga praeguseks on asjad enamvähem selgeks saanud. Lippin tõdes, et kutsekoolidel on keerukas praktikate läbiviimine, sest neid ei saa e-vormis teha. Teisalt on koolid otsimas erinevaid viise ning paljudele õpilastele on näiteks sim-kaartide ja arvutite näol tagatud vahendeid.

Küsimustevoorus päriti Lippinilt, millal saab selgus gümnaasiumi lõpueksamites ning kui eksameid ei tule, mis saab nendest, kes lähevad suvel ajateenistusse ja soovivad ülikooli minna. Ministeeriumi esindaja vastas, et kõik otsused seotud eksamitega sõltuvad distantsõppe lõppemise kuupäevast - kui distantsõpe lõpeb varem või 1. mail, siis ilmselt eksamid tulevad sel aastal, aga hiljem; Kui eriolukord kestab näiteks suveni, siis tuleb edasi mõelda ning eksamitega seonduvat vaadatakse jooksvalt. 

Kaitseministeerium: iga päev panustame umbes 200 inimesega kriisi haldamisse

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Marti Magnus rääkis, et nemad panustavad igapäevaselt umbes 200 inimesega kriisi haldamisse. 170 neist abistavad politseid ja on abis Saaremaal. "Peamine ülesanne on ikka sõjalise kaitse tagamine, millega igapäevaselt tegeleme. Kevadtorm toimub ka tänavu, aga vähendatud mahus," rääkis Magnus. 

Ta lisas, et toetatakse terviseameti kriisistaapi ning nõustatakse ka kriisimeeskonda. Magnus ütles ka, et liitlastest on jätkuvalt Eestis kohal poolakad, britid ja taanlased. 

Ajakirjanike küsimustele vastates ütles Magnus, et ministeerium on arvestanud võimalusega, et ajateenistuse nii-öelda suvine kutsumine toimub see aasta hoopis juuli teises pooles, mitte juuni lõpus-juuli alguses nagu tavaliselt.