SUUR SEGADUS MASKI KANDMISE SOOVITUSTEGA! Epidemioloog teeb selgeks, millal on tõesti mõttekas see ette panna

Uus koroonaviirus levib hingamisteedest väljunud aerosooliga õhu kaudu ruumis kuni kümne meetri kaugusele ja säilib ruumiõhus kuni kolm tundi. Lisaks muudele nakatumist ennetavate meetmetele on üheks võimaluseks kanda kaitsemaski – et vältida õhu kaudu viiruse sattumist hingamisteedesse või takistamaks haige inimese hingamisteedest väljunud aerosooli sattumist ümbritsevasse õhku ning sealt lähedal viibivate inimeste hingamisteedesse ja nende nakatamist.

Me elame uue koroonaviiruse poolt põhjustatud pandeemia tingimustes, kus nakatumise oht on olemas, kuid inimestele on antud – või kui üldse on antud – loosungina kõlav soovitus: kandke maski!

Paraku on inimestel, kellel on maskid, aga ka neil, kellele maske pole, reeglina selgusetu, kas, kunas ja kuidas maski kanda. Aga võib-olla pole maski üldse vaja kanda?

Kogu maailm juhindub maskide kasutamisel kogukonna ehk igapäevase tegevuse tasandil Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhistest. WHO juhised ütlevad, et meditsiiniliste ehk kirurgiliste maskide kandmine on ainult üks meede, vältimaks hingamisteede ehk respiratoorseid nakkusi, sealhulgas uut koroonaviirushaigust.

Ainult maski kandmine pole nakatumise vältimiseks piisav – tuleb ka käsi pesta või desinfitseerida ja rakendada muid ennetusmeetmeid. WHO ütleb selgelt ka seda, et maski kandmine juhtudel, kui see pole näidustatud, võib tekitada inimesel väära ohutustunde.

Maskide vale kasutamine ja näole sobitamine vähendab aga nende kaitseefektiivsust. Meditsiiniliste maskide kaitseefektiivsuse kohta on tehtud vähe uuringuid, kuid SARSi epideemia ajast pärinevad kanadalaste andmed väidavad, et maskide kaitseefektiivsus oli kuni 85% juhul, kui neid kasutati õigesti. Selgituseks – erinevate respiraatorite kaitseefektiivsus on 95–99%. Siiski ei taga ükski mask ega respiraator täielikku nakkusohutust.

Kus ja millal maski kanda?

Esmane nõue praeguses olukorras on püsida kodus ehk isoleerida end kodus. Kui inimene peaks siiski viibima avalikes rahvarikastes kohtades, kuid  nakkusohu hoiatust ei ole antud ja peetakse kinni vähemalt kahemeetritest vahedest, ei ole vaja maski kanda.

Rahvarikka koha all mõistetakse respiratoorse viirusepideemia ajal riigiti erinevat hulka inimesi – alates kahest, kolmest, viiest kuni kümne ja enama koosviibiva inimeseni.

Kui kaupluses või muus rahvarikkas kohas viibib mingil põhjusel viiruspositiivne inimene või endal haigust kahtlustav isik, peavad nad kandma maski. Sama nõue kehtib ka inimeste viibimisel tööruumis  ning ühistranspordivahendis. Tööülesannete tõttu klientidega ühiskasutuses olevas ruumis viibivad töötajad, näiteks toidukaupluse või apteegi teenindajad, peaksid kandma maski.

Aga ostjad või kliendid? Nemad ei peaks kandma maski, kui kõigil saaliteenindajatel on mask ja ülejäänud ostjad on sedavõrd vastutustundlikud, et ei tule sisseoste tegema kergete haigusnähtudega või vähemalt kannavad maski ning ostusaal on hästi ventileeritud.

Kuna meie kogukond pole veel sellisele teadlikkuse ja kohusetunde tasemele  jõudnud, võib kahtlevatele sisseoste tegevatele tervetele inimestele soovitada kanda maski.

Lisaks on maski kandmine soovitatav muidu tervel, kuid köhival või aevastaval inimesel, et vähendada teistel inimestel tekkivaid kahtlusi ja pingeid. Ka maski kandes on otstarbekas säilitada kaasinimestega ohutut vahemaad kaks  meetrit.

Kui peres on haige

Suurem osa koroonaviiruse-positiivsetest kerge haigusvormiga inimestest on määratud koduravile. Selletõttu on oluline, kuidas peaksid maski kandma tema pereliikmed või hooldajad. Haiguskahtlane inimene, kes on isoleeritud eraldi tuppa, peab siis, kui siseneb pereliige või hooldaja, kandma maski. Kui haige ei kanna maski, peab mask olema ruumi siseneval pereliikmel.

Pidevalt üksinda eraldi toas viibiv haige, kes pereliikmetega sageli ei suhtle, ei pea maski kandma.

Kui koroonaviiruse-positiivne või endal nakatumist kahtlustav inimene läheb tungival vajadusel perearsti juurde või EMO-sse, peab ta ooteruumi sisenemisel kandma maski. Vabas õhus viibimisel ja teiste inimestega vähemalt kahemeetrist vahet pidav ning kogunemisi vältiv inimene ei pea kandma maski.

Inimesed, kes kuuluvad koroonaviirushaiguse riskirühma (eeskätt üle 65aastased, krooniliste haigustega ja immuunpuudulikkusega inimesed ning rasedad) peaksid eriti hoolikalt järgima eelnimetatud maski kasutamise soovitusi. Nad peaksid püüdma maksimaalselt hoida eemale koduravil olevatest ja haiguskahtlastest inimestest, vältima rahvarohkeid kohti ja ühistranspordivahendites sõitmist.

Kõige parem oleks, kui riskirühma inimesed ei peaks isegi toidukauplusse või apteeki minema. Kui see on siiski vajalik, siis tuleks seal käia varajastel tundidel või enne sulgemist, mil inimesi on vähe ning soovitavalt kandma kaitsemaski.

Inimesed, kes kahtlustavad, et nad võivad olla nakatunud (on olnud kontaktis haige või haiguskahtlase inimesega, on viibinud viimase 14 päeva jooksul koroonaviirushaiguse levikuga riigis), peavad kandma maski.

Kui karantiini nõudeid oluliselt leevendatakse, on soovitatav jätkata maski kandmist, sest inimeste kokkupuutevõimalused suurenevad eeskätt ruumides.

Kuidas peaks kasutama maski?

• Peske või desinfitseerige käed enne maski kätte võtmist ja ette panemist.
• Sobitage mask oma näo järgi, katke suu ja nina hoolikalt maskiga ja kinnitage see korralikult – mask peab tihedalt liibuma näole.
• Kasutamise ajal ärge katsuge ega kohendage maski.
• Kui mask niiskub nina-suu piirkonnas, märgub või puutub kokku õliga, tuleb see eemaldada ja asendada uue puhta maskiga.
• Maski eemaldamisel tehke seda paeltest tagant-ette suunas tõmmates, vältides eespinna puudutamist.
• Visake kasutatud mask suletavasse prügikasti või sulgege kilekotti.
• Pärast seda peske või desinfitseerige käed.
• Meditsiinilist ehk kirurgilist maski kasutatakse ainult üks kord, selle korduv kasutamine ei taga ohutust ja võib lõppeda nakatumisega.
• Isevalmistatud riidest maske ei peaks kasutama, sest nende kaitseefektiivsus ei ole teada. Nende kasutamine tekitab vale ohutuse tunde, millega kaasneb nakatumise vältimiseks vajalike hügieeninõuete eiramine.