Keha

VIDEO | Kardioloog selgitab, miks on südame rütmihäired nii ohtlikud 

Eno-Martin Lotman, Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog, 14. aprill 2020 08:48
Kõige tavalisemad kodade virvendusarütmia tunnused on südamepekslemine või tunne, et süda on rütmist väljas.Foto: Vida Press
Kodade virvendusarütmia on kõige sagedamini esinev südame rütmihäire, mis esineb umbes 2% inimestest kogu maailmas. See tähendab, et Eestis võib olla kuni 26 000 kodade virvendusarütmiaga inimest.

Kodade virvendusarütmia on südame rütmihäire, mille korral ei löö süda regulaarselt. Südame ülemised osad ehk kojad võbelevad kiiresti ja kaootiliselt. Ebaregulaarne ja kiire kodade võbelemine kandub üle ka südame alumistele kambritele ehk vatsakestele. Seetõttu on ka vatsakeste kokkutõmbumine ebaregulaarne ja pulss ebaühtlane.

Südame ülesanne on pumbata verd kogu kehasse. Südameosade ebaregulaarne kokkutõmbumine aeglustab aga verevoolu ning väheliikuv veri hakkab hüübima ja võivad moodustuda trombid.

Kui tromb pääseb vereringesse, võib see jõuda ajju ja ummistada ära ajuarteri – tekib isheemiline insult ehk ajuinfarkt, mis põhjustab ulatusliku ajukahjustuse. 

Isheemiline insult on kõige ohtlikum kodade virvendusarütmia tüsistus. Kui inimesel on kodade virvendusarütmia, on tal viis korda suurem ajuinfarkti risk.

Kõige tavalisemad kodade virvendusarütmia sümptomid on südamepekslemine või tunne, et süda on rütmist väljas. Võib esineda ka pearinglust, õhupuudust, uimasust või rindkerevalu. Mõnel inimesel ei esine üldse sümptomeid või on need nii leebed, et inimene ei pane neid tähele.

Mõõda oma pulssi

Kodade virvendusarütmia esinemise sagedus ning selle tüsistuste risk suureneb koos vanusega.

Rütmihäire paremaks avastamiseks võiks südame rütmihäire kahtlusega inimesed ning kõik 65aastased ja vanemad endal regulaarselt pulssi katsuda ja hinnata.

Tavapäratult kiire, aeglane või ebarütmiline pulss mõõtmisel viitab südamerütmihäirele. Randmelt pulsi katsumiseks pane ühe käe sõrmed teise käe randme peopesapoolsele pinnale pöidla lähedal. Keskendu alguses pulsi regulaarsuse hindamisele. Kui pulss selgelt ei ole regulaarne, võib tegemist olla kodade virvendusarütmiaga.

Seejärel hinda pulsi sagedust. Vaata kella ning loe pulsilööke 30 sekundi jooksul. Korruta tulemus kahega, et saada pulsisagedus ühes minutis. Normaalne pulsisagedus on rahuolekus 60–100 lööki minutis.

Kui pulsi katsumisel tekib kahtlus, et südametöö on ebaregulaarne, siis on kodade virvendusarütmia diagnoosimiseks vaja minna arsti vastuvõtule, kes teeb läbivaatuse ja uuringud. Arst võib teha näiteks elektrokardiogrammi ning südame ultraheliuuringu, mille käigus hinnatakse südame ehitust ja tööd.

Kodade virvenduse episood võib mööduda iseenesest. Kui nii ei juhtu, siis võidakse proovida südame rütmi taastada näiteks veresoonde manustatava ravimi, üldanesteesias tehtava elektrilöögiga läbi rindkere või ablatsioonraviga.

Foto: Erki Pärnaku

Kodade virvendusarütmia kõige raskem tüsistus on insult. Pea iga viienda ajuinfarkti on põhjustanud kodade virvendusarütmia. Insuldi tekkeriski vähendamiseks peab enamik patsientidest kasutama vere hüübimist takistavat ravi ehk antikoagulantravi.

Neid ravimeid on kahte tüüpi: varfariin ja otsese toimega suukaudsed antikoagulandid. Varfariinravi puhul on vaja regulaarselt mõõta vere hüübimisnäitajat. Otsese toimega antikoagulantide kasutamise ajal on regulaarselt vaja arsti juures veritsusriski hinnata. Otsese toimega antikoagulantidel on verejooksude risk väiksem.

Sobivaima antikoagulandi valikul on oluline pidada nõu oma arstiga ning võtta arvesse kaasuvaid haigusi ja leida optimaalne tasakaal isheemilise insuldi ning veritsuste tekke riski vahel.

Pea meeles!

Kui teil on diagnoositud kodade virvendusarütmia, siis võtke ravimeid nii, nagu arst on teile määranud.

Kui teil haigust pole, aga vanust üle 65 aasta, siis soovitan regulaarselt oma pulssi katsuda. Kui pulss on ebaregulaarne, küsige nõu oma arstilt.

Kodade virvendusarütmiast tingitud tüsistusi on kergem ära hoida kui tagajärgi ravida!

Samal teemal

11.05.2020
Kõrget vererõhku kutsutakse ka vaikseks tapjaks. Kardioloog: enesepettus ei päästa haigusest
13.04.2020
INSULDIGA PATSIENTIDE ARV ON LANGENUD. Neuroloog: võime vaid oletada, mis on selle taga  
09.04.2020
KARDIOLOOG ON MURELIK: infarktihaiged on praegu viimse hetkeni kodus ega otsi abi
14.02.2020
LEIN, VIHA, HIRM: murtud süda võib viia ka eluohtliku seisundini