Rästikuhammustuse ohver peab kiiremas korras arstiabi saama.Foto: Arne Ader
Keha
16. aprill 2020, 22:05

Millised on kevadised mürgistusohud?

Rästikud, toidulauale jõudvad mürgised taimed ja esimesed seened on enamlevinud mürgistusohud, mis lõpevad igal kevadel paljudele haiglaraviga. Kõik mürgistused on aga ennetatavad, teatab terviseamet.

„Juba on läinud piisavalt soojaks, et välja on tulnud rästikud, kelle teekond võib inimese omaga ristuda. Ootamatu kohtumise korral on rästikuhammustus möödapääsmatu. Taolised vigastused vajavad harva vastumürki, ent arst peab hammustuskoha kindlasti üle vaatama,“ ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Hammustuse korral on tähtis, et kannatanu liiguks võimalikult vähe ja läheks kiiresti arsti juurde.

Oderi sõnul varitseb inimesi oht ka karulaugu korjamisel, sest rohelised lehed kipuvad segamini minema mürgiste piibelehe ja sügislille lehtedega. „Kõige kindlam on vahet teha nuusutades – lehed peavad lõhnama küüslaugu järgi,“ õpetas ta.

Samuti peab ettevaatlik olema smuutidesse komponentide sobitamisel. Üks levinumaid vigu on rabarberilehtede kasutamine, mis on inimesele väga mürgised ja nende söömine lõpeb pika haiglaraviga.

Kuigi oleme harjunud seenehooaega pidama sügiseti, on agaramate seeneliste hooaeg alanud. Väga ettevaatlik tuleb olla kevadkogritsate korjamisel, mis võivad mürgistuse tekitada ka neid söömata. „Kui seeni kehva ventilatsiooniga köögis kupatada, võib kokk mürgistuse saada juba aurudest.“