Hea nõu

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Põlv valutab – kas liiges oleks vaja ära vahetada? 

Viktor Vassiljev, 19. aprill 2020, 10:00
"Igal arstil on oma arvamus. Minul selline, et eakama inimese puhul niikaua kui jalg käia laseb, kasvõi kepiga, siis käib kah," ütleb dr Viktor Vassiljev.Foto: Robin Roots
Kriis annab tunda, kuid elu läheb edasi. Telekanalites jooksevad vanad filmid, ajaleht jõuab kenasti postkasti, postiljon tuleb varahommikul, kui tänavad inimestest ja viirustest tühjad. Kõik käib ja liigub. Mis liigub, see kulub. Kulunud autoosad vahetatakse välja, inimeste liigestega on see enamasti ka võimalik, kuigi rahaliselt oleks ühiskonnale paras pauk, kui kõigile korraga teha.

Jällegi tänapäeva ideoloogia nagu ei tohiks lubada raha pärast kedagi teenusest ilma jätta, aga mingi mõistlik piir peaks samuti asjal olema. Ainult see mõistlik piir põrkub omakorda ideoloogia otsa: kümme aastat vanale autole pole mõtet suurt remonti teha, aga üheksakümneaastast inimest liigeseproteesist ilma jätta ei tohi, mis sest, et tal uut kallist varuosa ehk ainult pool aastakest jääbki pruukida.

Samal teemal

Ma ei tea, on see õnneks või õnnetuseks, aga mõistliku piiri tõmbab asjale patsiendi tervis. Arsti seisukohast pole ju mõtet liigest proteesida, kui operatsioon paneb sellise põntsu südamele, et ei jõua jalgu alla saadagi. Kuigi haigekassa poolt oleks asi korras – töö tehtud, haiglalt arve laekunud ja välja makstud.

Nii ongi, et lõpuks on asi arsti südametunnistusel. Tema hindab asja kompleksselt – millist kasu ja millist kahju võib operatsioonist sündida ja kas patsiendile oleks parem longates veel aastaid elada või ilma lonkamata kohe hauda minna. Juhul muidugi, kui arst lähtub arstieetikast, mitte aga haigla kasumist, mis on meie kommertsliku tervishoiusüsteemi üks suurimaid vastuolusid.

Tervishoidu reguleerivad mitmed sajaleheküljelised seadused, kus eetikat pole sõnagagi mainitud. Kõigis Euroopa riikides on arstliku eetika komiteed, nimekatest arstidest ja ülikooli professoritest, mis enamasti alluvad mitte vastavale ministrile, vaid otse presidendile.

Oleme ainus EL riik, kus selline komitee – Bioeetika Nõukogu – lihtsalt suretati välja neli-viis aastat tagasi ja keegi pole asja vastu huvi tundnud. Peale endiste liikmete, minu tagasihoidlik isik nende seas. Euroopas arutatakse eetikaküsimusi, võetakse vastu otsuseid, saadetakse Eestisse infot ja kutseid – aadressil, mis ei tööta ja loomulikult ei vasta. Niipalju siis eetikast. Mulle igatahes lapsevanemad kunagi õpetasid, et eetiline on kirjadele vastata, mida siinkohal teengi:

„Olen 74 aastat vana, aasta tagasi on mul parem puusaliiges vahetatud, aga nüüd vasak põlv valutab, kas tuleb seda ka vahetama hakata?“

Nagu poliitikud ütlevad – aitäh, see on väga hea küsimus. Tõesti on. Tavaliselt vajab liiges proteesimist osteoartroosi tõttu, mis tähendab liigesepindade kulumist, eeskätt ealiste muutuste tõttu, ja kui vastavad muutused on ühes liigeses olemas, küllap siis mingil määral ka teistes.

Peale selle, inimese luustik koos liigestega moodustab ühtse struktuuri, mis on nagu Eiffeli torn – võta üks tugi ära, ja kogu kupatus vajub viltu. Kui on üks liiges vigane, siis töötavad kõik teisedki valesti, seega ülekoormusega, ja vastavalt kuluvad rohkem.

Aga teisest küljest ei pruugi see põlv üldse nii väga viletsas seisus ollagi. Kui üks jalg ei lase toetuda, siis tahes-tahtmata koormab inimene just teise ehk "terve" poole liigesed üle, ja valu võib olla ülekoormusest või selle tagajärjel tekkinud põletikust, mis vajab vastavat ravi, mitte lõikust.

Nii et asi võib olla üht, teist või kolmandat pidi, ja ainult oma raviarst oskab öelda, kuidas on konkreetsel juhul. Ma ütleks, et kahe kolmandiku tõenäosusega pole sellel "terve" poole põlvel miskit sellist viga, mis vajaks opereerimist ja veel vähem proteesimist. Võib-olla määrimist ja kompressitamist, see ei tee kunagi halba.

Muidugi kui nüüd selle loo alguse juurde tagasi tulla, siis mõni kirurg võib ka operatsiooniga peale käia. Igal arstil on oma arvamus. Minul selline, et eakama inimese puhul niikaua kui jalg käia laseb, kasvõi kepiga, siis käib kah. Kui aga juba liikumisega päris raske, siis pole tõesti enam midagi kaotada. Lõigaku pealegi.