VIDEOKÕNE SÜNNITUSEL: lapseootel naisi hirmutab, et mees ei tohi haiglasse tulla, kuid abiks on uudsed lahendused (2)

Õhtulehega jagas oma tundeid 25aastane Stiina (nimi muudetud – toim.), kes ootab loo avaldamise ajal teist last. Lapse sünd peaks toimuma suvel ja Stiina loodab südamest, et selleks ajaks on tugiisiku keeld tühistatud.

„See teeb mind muidu murelikuks ja kurvaks, aga samas ma mõistan seda otsust. Kui mul oleks esimene sünnitus, siis oleks ma võib-olla paanikas, sest ma ei teaks, mida oodata. Nüüd juba tean, et on küll tore, kui mees on kõrval ja abiks, aga ma pean sünnitama ikkagi ise. Keegi ei saa mind aidata ja suures plaanis ei muuda see minu jaoks midagi, kui teda seal ei ole,“ on Stiina mõistev. Tema jaoks on kõige kurvem hoopis see, et mees teise lapse sünnist ilma jääb ega näe kohe uut ilmakodanikku.

Teiste lapseootel emadega suheldes on Stiina näinud viha ja ähvardusi hoopis kodus sünnitada. On ka neid, kes Stiinale sarnaselt keelu vajalikkust mõistavad. „Mina arvan, et ämmaemandad on nii siirad ja armastust täis, alati ema ja lapse heaolu eest väljas. Kui see meede poleks vajalik, siis nad ei oleks sellega nõustunud,“ rääkis Stiina. Ta teab, et mure korral on võimalik pöörduda raseduskriisi nõustajate poole. Olemas on ka ämmaemand ja äärmisel juhul ka valvearst, kes küsimustele vastavad.

Hirmud ja leidlikud lahendused  

Psühholoogi ja raseduskriisi nõustaja Margit Embergi sõnul on peresünnitust juba mõnda aega toetatud nii pere kui meditsiinisüsteemi poolt. „Tugiisiku juuresolek on olnud midagi nii tavapärast, et vaevalt keegi oskas isegi ette kujutada, et see saab kunagi olema teistmoodi. Seega on igati loogiline, et peredele on olnud väljakutse ümber mõtestada nii olulist elusündmust nagu on lapse sünd,“ seletas Emberg.

Psühholoogi sõnul on sellises olukorras kõik tunded õiged – pettumus, kurbus, hirm, viha. Purunenud on loodud ettekujutus terviklikkusest ja turvalisusest, mida andis teadmine lähedase kohalolust või ühine ettevalmistus, mistõttu on  see asendunud hetkeks määramatuse, teadmatuse ja üksindusega. See ongi hirmutav.

„Inimesed, naised, on väga erinevad. Oma kogemuste, isikuomaduste, ressursside, eneseusu ja muu pinnalt on kohanemine ootamatu muutusega väga erinev. On naisi, kes kogevad üpriski kiirelt füüsilist ja vaimset mobiliseerumist. Neil võib tulla kiiresti see, et nad mõtestavad oma ressursi ümber, nad usuvad, et nad tulevad toime ja saavad anda parima võimaliku selles osas, mis on nende kontrolli all. Teinekord on see palju keerulisem, sest tugev hirmutunne justkui halvab meie analüüsiva ja planeeriva mõtlemise ning palju raskem on sellisel juhul hirmu kõrval leida ressursse,“ seletab Emberg.

Pettumus ja kurbus on Embergi sõnul täiesti inimlikud tunded ja selles olukorras loomulikud. Tema sõnul valmistab naistele hirmu teadmatus sellest, kuidas sünnitus ikkagi toimub. „Kuidas personal minuga käitub või minusse suhtub? Kas ma saan valuga hakkama? Kas ma saan sünnitusega hakkama? Kuidas ma näiteks keisrilõike järgselt saan lapsega hakkama kui esimesel korral oli mees väga suureks abiks,“ loetles Emberg ja lisas, et kahekesi on kindlustunne suurem ja kui turvalist inimest kõrval ei ole, siis võivad samad mõtted, mida paljud sünnitajad kogevad, olla veel hirmutavamad.

Embergi sõnul on muutunud see, kuidas lapseootel vanemad sünnituseks ette valmistuvad. Kui varem valmistuti ette selleks, et minna koos, siis nüüd valmistutakse koos ette selleks, et naine saaks minna üksi. „Mõeldakse rohkem raamist välja ja pered on tõesti väga leidlikud. Isad ja tugiisikud saavad kohal olla oma häälega telefonis või video vahendusel. Kasutatakse erinevaid modaalsusi – helid, lõhnad, esemed, kujutlused ja muud sellist,“ kommenteeris ta. 

Embergi sõnul aitab hirmuga toime tulla kõige paremini oma tunnete jagamine ja teineteisemõistmine. Sedasi ollakse avatum uutele ideedele, mis aitavad kohaneda. Emberg julgustab neid, kes on oma muremõtetega üksi jäänud, pöörduma spetsialisti vastuvõtule. 

Eesti Haigekassa toetab eriolukorras üle-eestilist tasuta 24/7 raseduskriisi nõustamistelefoni 8002008. Samuti leiab infot tasuta video-, telefoni- ja e-nõustamise kohta SA Väärtustades Elu kodulehel www.rasedus.ee. Raseduskriisi nõustaja pakub esmast tuge ja nõustamist raseduse planeerimise, raseduse ja sünnitusjärgsel perioodil.