Ratas soovib eriolukorda vähemalt kaks nädalat pikendada. Selgus ka uus mõõdik, mille järgi otsustatakse tingimuste leevendamine (2)

Eriolukord pikeneb

Valitsus otsustab neljapäeval või reedel – sõltub peaministri päevakavast –, kas pikendada eriolukorra tingimusi. Ratase arvates tuleks seda kindlasti teha ja tema hinnangul minimaalselt kahe nädala võrra.

Samas ei lähe elu tingimata edasi samas rütmis. „Leevendamise või avamise faasi eel oleme. Ma arvan, et mingeid meetmeid on võimalik juba sel kuul leevendada, aga peamiselt saavad need olema maikuu jooksul. Mingid piirangud jäävad ka kauemaks,“ nentis Ratas.

„Näiteks seesama 2 + 2 reegel, isikukaitsevahendid töötajatele, kui räägime kaubanduskeskuste avamisest ja desinfitseerimisnõue,“ täpsustas Ratas.

Uus mõõdik

Ratas ütles infotunnis, et lisaks juba varasemalt välja käidud mõõdikutele kavatseb valitsus hoida eriolukorra tingimuste leevendamise otsustamisel silma peal veel ühel statistikal: kui palju on viimasel kahel nädalal olnud haigusjuhte 50aastaste ja vanemate seas.

Ratase sõnul peab meetmete leevendamiseks 50+ vanuserühmas olema 14 päeva summaarne juhtumite arv alla kogu koroonakriisi tipu – see oli 6. aprillil 476 haigestunut.

Koroonajärgne maailm tuleb tunneliga?

„Siit me väljume hoopis teistsuguse ühiskonna ja teistsuguse maailmana,“ hindas Ratas.

Milline see uus maailm või vähemalt Eesti saab olema? „Erinevad digitaalsed lahendused – peame neid veel jõulisemalt edasi arendama,“ mõtiskles peaminister. „Parimaid näited on e-õpe ja e-kool, aga ka toidu tellimine e-lahenduste läbi – jah, see on võitnud kriistingimustes veidi kauem aega, aga et lapsed tellivad näiteks oma saartel elavatele vanematele, on väga levinud.“

Ratase sõnul tuleb keskenduda ka suurtele sideprojektidele nagu elektrituru sünkroniseerimine, Rail Baltic, teedeehitus. Valitsusjuht toetab ka Tallinna-Helsingi tunneli plaaniga edasi liikumist ja kavade hetkeolukorra ülevaatamist.

Soome sidemete taastamiseni äkki kuu

Ratas loodab, et Eesti ja Soome vahel taastub normaalsem reisimisvõimalus mai teises pooles või juunis, aga see ei sõltu ainult Eestist. 

Saaremaa võrkpallimatšid tulid ministeeriumi ja omavalitsuse kiuste

Sotsiaalminister Kiik sõnas, et Eestisse tõid koroonaviiruse üle 100 inimese ja ka Saaremaa võrkpallimatšita oleks riigisisene levik toimunud. Ometi on selge, et need mängud oleks tulnud ära jätta. Seda soovisid nii Saaremaa vallavalitsus kui ka ministeerium, kuid terviseamet lubas matšil siiski toimuda.

„Tõsi on see, et Saaremaa vallavalitsuse poolt, kui ma nüüd mälu järgi ütlen, oli abivallavanem, kes pöördus 28. veebruaril, saates kirja sotsiaalministeeriumi kantslerile, Maarika Priskele. Temaga suhtlesime sel teemal ja 29. veebruaril omakorda edastas siis kantsler selle kirja vastamiseks terviseametile, kellel on vastavalt volitus ürituste korraldamise osas hinnanguid anda, ja edastas ka soovituse pigem seda mängu siis mitte korraldada. Ja see oli ka meie ministeeriumi toonane positsioon. Kahetsusväärselt juhtus nii, et terviseameti sees oli ka siin erinevaid arvamusi, läks välja mõnevõrra leebem vastus, kus oli küll viidatud erinevatele tervisekaitsenõuetele, erinevatele ohutusnõuetele, aga ei olnud otsest soovitust või veel vähem siis keeldu selle ürituse korraldamise osas. Tagantjärele tarkusena loomulikult nüüd, teades kõiki neid pooleteise kuu jooksul arenenud sündmusi, võib öelda, et seda mängu poleks pidanud korraldama,“ selgitas Kiik ajatelge.