DR VASSILJEVI NÕUANNE | Mida tähendab, kui vererõhurohi paneb naha punetama?

Kusjuures mõni isegi loeb, ma ei tea, kas luubiga, aga üsna tähelepanelikult, sest tekib küsimusi. Millistega muidugi võiks pöörduda apteekri poole, kes seaduse järgi on kohustatud selgitusi andma.

Apteeker teab ravimi kui keemilise aine kohta kindlasti arstist rohkem. Arst jällegi teab täpselt, miks ta konkreetsele patsiendile just nimelt seda ravimit soovitas. No ja lõppude lõpuks, kui asi tundub segasevõitu, saab ju ka siit küsida. Püüan lihtsalt ja arusaadavalt vastata.

„Kui hommikul vererõhutablett sisse võtta, siis 2-3 tundi on sääremarjad punased. Mida see peab tähendama?“

See ongi kõrvaltoime, mille eest reklaam hoiatab. Arsti ja apteekri juurde pole küll sellega kiiret, sest tegemist on suht ohutu nähtusega. Ilmselt on ka vastava ravimi infolehel mainitud naha punetamist.

Paljude vererõhuravimite toime seisneb selles, et laiendavad veresooni ja sellega rõhk süsteemis langeb. Hüdrodünaamika, kooli füüsikatunnis ju räägiti. Ja kui nahaalused veresooned laienevad, siis otse loomulikult vastavas piirkonnas nahk punetab.

Miks just säärtel – aga seal on rohkem veene, nii lihtne see ongi. Mõni kurdab, et hoopis näost läheb punaseks. Teisel kael ja rinnaesine punetavad. Just paar-kolm tundi, sest kui ravimi toime on näiteks kuus tundi, siis alguses ikka ägedam ja pärast tagasihoidlikum.

Nii et kui tablett võetud, sääred punased – rohi mõjub, väga hea. Vot kui ükskord on sedasi, et tablett võetud, aga säärtel pole näha – siis enam ei mõju ni, nagu ennist. Vastavalt tuleb võibolla annust suurendada või preparaat teise vastu vahetada, aga seda kindlasti mitte säärte pärast, vaid ikka selle järgi, kuidas vererõhunäitajad liiguvad. Päris üks-ühele see asi ka ei ole, et saaks punase varjundi järgi rõhku määrata, aparaat on ikka täpsem.