Lõpuks taandub ju küsimus lihtsalt sellele: Kellele ja milleks meditsiin ja kas kas see meditsiin ka üleüldse kedagi aitab või siis ei aita ja kuidas sellega üleüldse tegelikult lood on? Targimad ja targematest ka veel targemad saavad ehk ennast ka ise ravida või siis ei saa ikkagi tegelikult? Lollid on ju lihtsalt lollid ja vaadaku ise, miks nad üldse on siis sellised lollid ja näed veel ka sellised lollid on veel seal?
Kui ma soovisin perearstilt üldvereproovi, väitis ta mulle, et sellist asja pole olemaski. Ma olen 56 ja mulle pole elus kordagi üldvereproovi tehtud. Võibolla õnnestuks selle abil saada jaole mõnele alles tärkavale haigusele, aga ei! Lahkamislaual on ilmselgelt juba hilja midagi muuta.
See on ikka jama küll kui mina tunnen et olen haige ja vaja eriarsti aga perearst arvab et olen terve.Mul töökaaslane opitud põlv läks paiste.Arst keeldus isegi röngtenisse saatmast.Selleeest sunnivad perearstid meid toonnide kaupa valuvaigisteid sööma.Mis on muidugi tervisele väga kasulik.Lähed tasulisse,saad kõik mis vaja.Eesti arstid ja arstiabi äärmiselt nigel
Joller võiks seda tõsisemalt tadvustada, et saatekiri eriarstile on põhjusel, et perearst võimalikust probleemist suurt ei tea. Kui ei tea, siis pole ka mõtet suurt sõna võtta.
Perearst ka keeldus röntgenpilti õigel ajal kohe tegemast ,tulemus mulle katastroof.Pärast ,kui asi hapuks läks,vabandas küll ,aga mis sellest kasu on,kui inimese tervis on tänu sellele kapitaalselt rikutud.Tema juurde minekul täies elujõus 50 a. mees suht väikse veaga.Aega katastroofiks läks aega 1,5 kuud.Perearstid on minu jaoks tõsised pidurid kogu med. süsteemi jaoks,inimesega peab tegelema eriala spetsialist ,aga mitte üldteadmistega tegelane ,kes on selga pannud valge kitli ja mõtleb ,et on arst kes kõiki teab.
Oli pidev jama kõrvadega .Kui juba valu enam magada ei lasknud , läksin veel kord perearsti juurde. Arstile ei saanud, sest sellel päeval vaba aega polnud ja pereõde soovitas endiselt valuvaigisteid ja soojendamist lambiga. Piinlesin veel ühe öö. Hommikul helistasin pol reg ja sain kõrvaarstile erakorralise aja. Siis helistasin perearstile ja nõudsin saatekirja. Saatekirjale kirjutatigi" patsiendi tugeval nõudmisel suunatud". Kõrvaarstil selgus, et äge mastoidiit ja tehti kohe kõrva šunteerimine. Edasi andis kõrvaarst juba ise saatekirjad kontrolliks, et ei pea jälle perearstilt nuruma.
Perearstid EI SAA ,EI TAHA oma tööga hakkama Ja miks peakski sest pearaha saab ju ilma ravimata.Mida vähem ravid seda rohkem jääb pappi endale. Legaalne riiklik rahapesu. Ja nii inimesed jöuavadki löpuks ERAKORRALISE vastuvötu ukse taha. Aga hilja teinekord.
Ajakirjanduses alatasa jookseb läbi info, et kui kahtlustate endal mingit terviseviga, siis minge perearsti juurde ja kontrollige. Ja kui siis nii tehagi, selgub, et perearst saadab su kuu peale. Pole raha jne. Aga kui ongi algfaasis haigus ja saaks kergeme vaevaga ära hoida?
... aga kui arstile meeldibki tagajärgedega tegeleda, mitte põhjustega. Võib ka saata kodusele ravile, kas saad terveks, jääd invaliidiks, sured ära. Uut keha arst ei anna!?
To Joller kes ei viitsi vaielda28. jaanuar 2021, 22:20
Kui ma poleks arstilt nõudnud reumatoloogile saatekirja, siis nähtavasti ei käiks enam. Perearsti diagnoos oli selja opile minna!! Pärast vastas mulle reumatoloogi rohtude peale: Palju te kaal tõusnud on, mina arvasin et te ei taha kaalu tõusu!!! Huvitav kas olla 100kg või 70 ja voodis jalutuna?
Perearst keeldus andma saatekirja mammograafile. Arvas, et 43 aastasel naisel on lihtsalt kliimaks. Olin just see patsient, kes keeldus kabinetist väljumast, ilma saatekirjata. Ja mis selgus... olin 3 aastat onkoloogias jälgimisel, eriti kõrge riskiga patsiendina. 2 korda aastas kontrollis. Ehk oleks juba Pärnamäel, kui poleks jonni jätnud.
Lapsel kõikus palavik. Arst arvas, et soovin lihtsalt haiguslehte. Lõpuks keeldus ka analüüsidest sest ma ei viitsi lihtsalt tööl käia. 1,5 kuud ja laps oli haiglas. Raske neerupõletik koos tüsistustega. Kas ikka saab perearste usaldada?
Oli ka midagi sarnast. Ei läinud enne kabinetist välja kui sain uuringu tomograafiasse. Peavalud olid jubedad. Ei saanudki tomograafiast kaugemale kui kohe EMO-sse ja paari tunni pärast opi lauale. Oli verevalum kriitilises piiris. Oma arst aga soovitas paratsetamooli. Jonnisin, et mina olen patsient, sina arst, kutsu siis politsei, mina ära ei lähe ilma saatekirjata! Õnneks lõpuks sain, samale päevale. Hea, et niigi läks. Vastasel juhul ma siin ei kommenteeriks. Ole tubli, Reet!
Mina tean kahte noort, nüüdseks siitilmast lahkunut, kes kumbki ei saanud ei palumisega ega nõudmisega vajalikku saatekirja. Üks lõpetas insuldiga ja teise viis leukeemia. Mõlemale väitsid perearstid, et nad kujutavad asju ette ja tegelikult on nad noored terved inimesed, lihtsalt stressis. Kui kumbki neist lõpuks emosse sattus, oli hilja midagi päästa.
Ma ei ole 20 aastat kurnanud eesti "tervishoidu". Kuigi on olnud põhjust enam kui küll.Seda see pärast, et teha jolleritele headmeelt.Nüüd aga on asjalood sellised, et tuleb tulla ja nõuda uuringuid. Mitte ühegi valemiga ei saa inimene 20 aastat olla terve. Pealegi haigused tulevad tasahilju süvenedes. Inimene ajab pahatihti väsimuse millegi muu kaela, tööväsimus jne , tegelikult päris nii ei ole see. Kindel on see ,et organism on juba tasakaalust väljas kui inimene tunneb väsimust ja organismis toimuvad tegelikult juba haiguslikud protsessid. Terve inimene on energiline, täis positiivsust.
Ma olen seda usku, et enne on mateeria inimese puhul biokeemia ja siis alles vaimsus. Mateeria on otseselt seotud keskkonnaga. Ehk kõige suuremat mõju avaldab inimese tervisele väline keskkond. Niisiis võib öelda et vaimsus on tagant järgi tarkus ja see ei tee mateeriat olematuks.
Ja sinu usk on ?targutada?diagnoose panna internetis teadmata inimest? Teema on siin rohkem seotud eesti tervishoiu süsteemi valupunktidega. Me peaks küsima endalt miks see süsteem on selline nagu on ja mida ja kuidas annaks parandada. Eesti saaks siin kardinaalset suuna muutuse teha, maailmale eeskuju anda, et me hakkame panustama tervishoiule näiteks riigikaitse arvelt. Jättes näiteks ainult 1 protsent skp kulutusi sinna. Mida vähem seda parem see annab maailmale kindlasti signaali mis tegelikult on elus tähtis ja võimalik toob tasapisi maalimas väärtushinnangute muutumist.
Mul ka "kondid" valutavad. Käin aeg-ajalt eriarsti juures. Pikad koridorid on päris tuhjad kuigi on järjestikku10-eid kabinette.Oma rikutuse tasemelt istun seal ukse taga ja mötlen et kui ravijärjekorrad on nii pikad siis kus patsiendid on. Oma rikutuse tasemelt on mul tunne et ravitakse vist nn."surnud" hingi. Uks kord käid arsti manu ja edasi toimetatakse paberitega.Paljud ehk ei teagi kui haiged nad on.
No ei usu, et päris nii on. Käisin kolm korda teie perearstikeskuses, et saada saatekiri eriarsti juurde. Pidin lausa nuruma ja lõpuks õnnestus saada. Põen rasket parandamatult haigust ja on põhjendatud, et aastas korra peaks külastama eriarsti.
KOMMENTAARID (35)