Sigrit Keerd, Eesti Tsöliaakia Selts 16. mai 2022 14:09

Gluteenist ja kõigest sellega seonduvast on viimastel aastatel palju räägitud. Tundub, et see on ühiskonnas üks lemmikteemadest, millel on palju erinevaid varjundeid. Vahel inimesed küsivad, kas gluteenivabalt toitudes saab kergesti kaalus alla võtta ja kas selle järgimine pikendab eluiga. Kas gluteenivaba dieet on elustiil, moedieet või on siin taga ka meditsiiniline diagnoos? 

Gluteenitalumatust kui diagnoosi ei ole olemas. See on mugav kõnekeelne väljend, mida rahvakeeli kasutatakse, kuid korrektne on rääkida gluteenist põhjustatud haigustest. Omakorda jagunevad gluteenist põhjustatud haigused kolmeks: tsöliaakia, mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus ja nisu(teravilja)allergia.

Tsöliaakia ei ole allergia ega talumatus, vaid geneetilise eelsoodumusega eluaegne autoimmuunhaigus, mille ainus ravi on range gluteenivaba toitumine. Tsöliaakiahaigeid on hinnanguliselt umbes 1-2% Euroopa rahvastikust ning iga diagnoositud juhu kohta on 5-13 diagnoosimata juhtu!

Tsöliaakia sümptomid on erinevad ja väga individuaalsed. Kõige sagedamini esinevateks sümptomiteks on seedetrakti vaevused (kõhuvalu, kõhulahtisus/kinnisus, kõhupuhitus), aga ka väsimus, rauavaegusaneemia, autoimmuunne türeoidiit, maksafunktsiooni häired, neuroloogilised ja psühhiaatrilised haigused, viljatus, osteoporoos, luumurrud jm. Tsöliaakiat nimetatakse ka kliiniliseks kameeleoniks oma mitmekülgsete sümptomite poolest – inimesed käivad arsti juures erinevate vaevuste tõttu, aga murede taga ei suudeta näha tsöliaakiat. Näiteks rauavaegusaneemia puhul nähakse vaid seda, et raua tase veres on madal ning pannakse peale rauapreparaadi kuur, kuid seda, miks tase madal on ning miks raud ei imendu, ei uurita. Tihtipeale võib selleks põhjuseks olla tsöliaakia.

Tsöliaakiahaigeid on hinnanguliselt umbes 1-2% Euroopa rahvastikust ning iga diagnoositud juhu kohta on 5-13 diagnoosimata juhtu. Ühtlasi on tegemist enim aladiagnoositud kroonilise haigusega. Eesti puhul võime rääkida eeldatavast numbrist, sest kahjuks puudub siiani esmadiagnooside statistika (või õigemini ühtsed põhimõtted andmebaasi sisenditel(. Kui mõelda isegi 1% rahvastiku peale, siis matemaatiliselt võiks Eestis olla 13 294 tsöliaakiahaiget.

Tsöliaakia ainus ravi on eluaegne range gluteenivaba dieet. Gluteenivaba dieedi korral ei tohi menüü sisaldada nisu, rukist, otra ega teisi ristsaastunud teravilju ning tooteid. Väljendit gluteenivaba võib kasutada toidu puhul, mille gluteenisisaldus ei ületa 20 mg/kg kohta.

Gluteenivaba dieediga ei tohi alustada enne analüüside tegemist. Vastasel korral veremarkerid võivad olla valenegatiivsed, peensoole hatud on paranenud ning tsöliaakia kui tõsine autoimmuunhaigus, jääb aastateks avastamata. Diagnoosita inimesed tavaliselt ei arvesta gluteenivaba toitumise nüanssidega ning seeläbi kahjustavad oma tervist jätkuvalt edasi. Samuti ei osata jälgida esimese astme sugulasi, kes on riskirühmas. Oluline on enne gluteenivaba dieediga alustamist tsöliaakia välistada, seda just seetõttu, et inimene ei paneks omale ilma asjata piiravat dieeti peale. Kui inimene paneb endale ise diagnoosi, et tal on gluteenitalumatus, kuid patustab vahepeal siiski gluteeniga, teadmata, et tal on tsöliaakia, on tal ligi 50-100 korda suurem tõenäoses pahaloomuliste kasvajate tekkeks.

Gluteenivaba elu muutub iga aastaga aina ilusamaks. Väga paljud Eesti tootjad on tulnud turule gluteenivabade toodetega, muutes gluteenivaba dieeti pidavate inimeste toidulaua veelgi laiemaks ja rikkalikumaks. Samuti on erinevad jaeketid ja maaletoojad toonud poeriiulitele uusi välismaiseid gluteenivabu tooteid ning seda nii tavatoodete kui ka sügavkülma riiulitele. See teeb head meelt just neile, kes peavad tervise tõttu sööma gluteenivabalt, sest neil lihtsalt ei ole muud valikut. Tsöliaatikute tervis sõltub õigesti järgitud dieedist.

Uuri lähemalt www.tsoliaakia.ee või kirjuta info@tsoliaakia.ee