"Teed õnnele pole olemas - õnn on ise tee." Buddha "Meditatsioon pole konsentratsioon ega mõtlus, meditatsioon on voolavam kui konsentratsioon. Meditatsioon - täiesti lõdvestunud teadvusseisund, milles sa ei tee mitte midagi." OSHO Ja sarnastes artiklites, mis räägivad meditatsioonist võib õpetaja tähtsus olla ületähtsustatud. Vanad eestlased pidasid videvikku (mida on nimetatud ka molutamiseks), mis oli nendele omamoodi meditatsioon.
"Vanad eestlased pidasid videvikku (mida on nimetatud ka molutamiseks), mis oli nendele omamoodi meditatsioon." See sobib. Aga OSHO ajab mõne teemaga sihukest jama suust välja, et pole sõnu.
Mina ei mediteeri. Tegelen töö tegemisega, ja tööl on mul aega elu üle järgi mõtelda. Õnnelik olin nädalavahetustel ja palgapäevadel. Erinevalt suurtest mediteeriatest hindudest, kes oskavad oma tohutu vaesuse juures mediteerimisest õnne leida.
miks küll inimese aju on nii tehtud, et ta ei puhka hetkekski. Isegi magades tuleb sul sekeldada oma unenägudes. Hommikul sa neid ei mäleta enamasti, kuid nad olid olemas. Üks mõte läheb, teine tuleb , üht mõtet ei jõua veel lõpetada, kui teine kohal. Õnn on, kui oskad suunata oma mõtted headele asjadele, kuid enamasti on need mõtted just ärritavad, muredest kinnihoidvad, julmalt korrale kutsuvad. Seega siis meditatsioon - lõdvestu, pühi pea tühjaks pahnast, lase ajul ja seega ka organismil puhata. Harjutamine teeb meistriks ja ilmselt on meditatsioon see, mis harjutab sind headuse poole.
eks peab siis leidma tee sellele õnnele - armastama , hoolima eelkõige ise ja ei saa loota õnne vaid väljastpoolt. Õnn on , kui armastad - siis ka hoolid ja oled tänulik. Tänulikkus teeb õnnelikuks.
Ja mida see meditatsioon endast siis kujutab? Mõtete jälgimine? Samastumine teatud objektiga? Mõni ehk arvab, et istudes tukkumine on ka meditatsioon:)...See "Tee" õnneallikani võib võtta ka vastupidise suuna...
KOMMENTAARID (12)