Tõeliselt kurb uudis... selle naise ja tema pere traagika puudutas mind hingepõhjani; kogu südamest lootsin, et ta saab terveks, et ta kannatused ja lootused ei ole ju asjatud, aga läks ikkagi teisiti. Kohutavalt kurb, kujuteldamatu olukord. Annetasime ka meie oma perega ja iga jumala kui üks euro oli seda poolt aastat väärt, et Marja sai olla oma lapse ja mehe jaoks olemas! Ma ei saa aru, kust tuleb see kohutav õelus? Jah, see 350 000 oli seda väärt! Iga minut on sellistes olukordades väärt kasvõi kogu maailma raha. Kes ei ole ema, ei mõistagi seda ja see on tegelikult väga kurb. Tahan Sulle, Marja, kuidagi järele hüüda, et mul on nii kohutavalt kahju Sinust ja Su perest. Raske on leppida, et ongi kõik - KÕIK - igaveseks... Hoidke oma elu - sellel on hindamatu väärtus!
Miks peab vähiravi olema nii meeletult kallis??Hiljuti ju protesteerisid Prantsuse onkoloogid ravimifirmade vastu,kes pidevalt tõstavad vähiravimite hindu. Paraku ärimeestel puudub reeglina süda ja kasumiiha ja ahnus on neile omane..
ja kaastunne lahedastele.Aga sellest koledast haigusest saavad jagu ikka vaga uksikud,kui just avastatakse varasesstaadiumis.Kui palju noori ja ka lapsi lahkub selle haigus labi.Meie arstid ei ole lollid ,pole nad ka sudametud ,nad teavad ja naevad tegelikku olukorda ,kas saab aidata voi ei.Ka valismaa arstid ei suutnud ,andsid ainult lootust sellise suure raha eest.Vaga kurb.Selline on elu.Kuidas kulgeb millega lopeb ei tea meist keegi.Noorest inimest kahju.Kaastunne.
mul suri mõnekuuse poja isa(vahet pole,kas vähki või millesse) ja olen küllalt juba jõudnud pisaraid valada-miks nüüd pean nii mina kui ka terve Eesti jaanipäeval lahistama nutta,et keegi on läinud . . . esilehel vaatab ju see pilt juba mitmendat päeva vastu . . . :(( andsite teada,mis juhtus ja äkki leinaksite nüüd oma pere keskel edasi . . . ?
Väga kurb, kui noor inimene läheb ... Kõikidest noortest on kahju, ka sinu lapse isast. Sellegipoolest ei mõista, miks kedagi häirib, kui sellest kirjutatakse.
Olen ka lähedaste kaotust läbi elanud ( mitte üle!), matnud lapse ja ka ta isa. Aga ei tule selle pealegi, et öelda: kas ehk aitaks juba! Antud teemast ei aita kunagi. Kas arvad, et kellegi lein kaob? Head jaani kõigile!
Meeletult kurb. Nii lootsin, et see armas naine paraneb. Kui oleks varem abi saanud, kas siis oleks aidanud ? Riik ju omadest ei hooli, ainult v66rastest.
Väga kahetsusväärne. Samas sellised juhtumid näitavad, et elu ja surm on ikkagi reaalsed asjad. Et siin ei ole kasu õhinapõhisusest, positiivsest maailmavaatest, inglitest, headest soovidest ja muust säärasest. Jääb tunne, et viimasel ajal on moodi läinud selline hurraaoptimism- et me kõik ju nii väga tahame ja koos me seljatame probleemi... Nagu Ameerika filmid lõpevad tavaliselt õnnelikult. Vat elu on siiski oluliselt mitmekülgsem.
Olgu saatus milline tahes, aga rõõmsal meelel on ta iga kell rõõmsam. Pealegi nii on meid juba loodud, et elu eest võitlema peame, võitluseta oleks tema varem läinud. Ja eks need parema lõpuga luud ju vaid tänu võitlusele saavutatud on. Sama hästi võiks ju ujumist mitte õppida, kuna vahet pole, pead upumissurma surema, siis upudki kasvõi vannis. Seepärast me oma saatust ette ei tohigi teada, kuna inimesed loobuksid võitlusest ja vegeteeriks need, kel saatusest hästi minema peab kui ka need, kel "pole mõtet" rõõmustada, elu eest võidelda või üldse elada.
inimesele on geenidega antud elupäevad ja kui talle oli nii vähe antud,,tuleb sellega leppida.Palju hullem on see,et ka lapsel võib tulevikus sama haigus tulla,see oleks juba tragöödia.
Taas üks pooleldi kirjaoskamatu ajakirjanik, kes ei näi lauseehitusest suurt midagi teadvat. Praegusest pealkirjast jääbki arusaamatuks, et kes siis vähki põdes. Et kas ema või väikelaps. Kirjutanuks ta näiteks nii, Suri vähktõvega võidelnud Maria Lukk, pisipoja ema. Siis olnuks kõik selge ja üheselt arusaadav.
On ikka küll see teema, kui meie lapsed nälgivad ja paljud on kodutud, aga mugulased tulevad ja nõuavad kortereid, süüa ja arstiabi, isegi loll saab aru, et meil on ikka midagi väga valesti.
Kui need lapsed nälgivad (mis on tegelikult üsna julge väide), siis kes selles süüdi on? Ema-isa, või soovite Teie selle vastutuse endale võtta? Ärge halage, vaid hakake elama.
Väga eksitav ja täiesti vale pealkiri! Jääb mulje, nagu põdes vähki pisipoeg. Võiks ikka mõelda eesti keelele enne sõnade lendulaskmist! Sügav kaastunne lahkunu perekonnale.
Kaastunne perele. Kas keegi tark oskab öelda, kes rõivata poistest või üldse 101 jobust on annetanud lastele ja haiglatele aparatuuri ostmiseks. Meedias korraldatakse jõulutunneleid, pardirallisi, penskarid annetavad 1-5eur. Aga meie poisikesed pigem lendavad ja liisivad, peaasi, et endal hea on. Elagu viis viimast.i
Kuule, see on selgemast selgem, et R6ivas rahvavaenulik valitus oma inimestele ei anneta. Kas sulle makstakse sellise kommi eest, et sellist rumalust kirjutad ? Palgalise kommija tekst sul.
Mine juba ükskord kukele oma palgalise kommija jutuga.Nii kui keegi sinust erinevalt mõtleb ja pidevalt kõiki ja kõike ei kiru, on kohe palgaline kommija.
Sellist rumalust, nagu Lasse, ei mõtle ükski natukenegi selge mõistusega inimene. Vaimupuudega inimesed tõesti reaalsusest aru ei saa ja võib lollusi kirjutada.
Kas sina oled enda mõtete selgust ning vaimu olemasolu taset vastavas asutuses testinud või panid endale ise diagnoosi? Ehk on sul isehakanud psühhiaatrina ka midagi sisulist või isegi faktilist vaimupimeduse valgustamiseks tuua? Lihtne on ju pimedas vihas diagnoose määrata ja kergema vastupanu teed minnes messiasena must-valgeid üldistavaid eelarvamusi absoluutse tõena kuulutada. Elu on siiski palju mitmekesisem!
Ravisin samal ajal looduslikke vahenditega üht vähihaiget, kes kahjuks ei järginud minu instruktsioone. Ta suri päev pärast Marjat, olles samuti saanud elupikendust pool aastat. See ravi maksis vaid mõnikümmend euri. Muuseas, soovisin Marjaga kontakti, seda mulle ei võimaldatud.
Eestis ei ole selliseid aparaate ja varustust. Võiks ikka natuke kodutööd teha enne, kui tulla siia välismaa arste maha tegema. Eesti arstiteadus ei ole nii arenenud kui välismaa oma.
Teie väide, et eesti arstiteadus on välismaa omast vähem arenenud, on ikka rumaluse tipp. Õige on see, et Eesti on väga väike, ja igat haigust ei esine siin nii palju kui suurtes riikides, ning seetõttu tehakse ka välishaiglatega koostööd. Aga kõik see peab siiski toimuma mõistlikkuse piires. Kuidas on Marja Lukki näitel Saksamaa arstiteadus parem kui Eesti oma. Eesti arstid ütlesid 2015. aasta detsembris, et neil ei ole enam võimalik patsiendi heaks midagi teha, ja ta peab võtma teadmiseks, et lähiajal suri. Saksamaa haigla võttis ilma silma pilgutamata ca 250 000 eurot ja väitis, et saab patsiendi isegi terveks ravida. Tulemus? Patsient suri ikkagi lähiajal, nagu seda ütlesid ka Eesti arstid.
Just. Küsimus ongi vaid rahas. Ja välismaal rohkem kui meil. Meditsiin on muutunud lihtsalt üheks äri vormiks, olles kõigist äridest veel kõige küünilisem ja ahnem.
to Mr.X Loe artiklit ning kuula videot , siis saad aru , et ajad pada. Selgelt on öeldud , et Saksamaale mindi alles siis kui meie arstid olid alla vandunud. SÜGAV KAASTUNNE omastele.
Saksamaa arstidel polnud mingi probleem haigele öelda, et leidku 350 000 eurot ja teeme terveks. Raha saadi ja patsient, kes ei pidanud kõigest hoolimata vastu pooltki aastat, on ikkagi surnud,
Mis ta siis oleks pidanud tegema, kui kodumaa arstid ütlesid, et enam midagi tema heaks teha ei saa. Kas alla andma ja ära surema . Normaalne ju, et noor inimene väikese lapsega tahab võidelda lõpuni.
kohutav kuidas ravimatu ravimiga riikidalt raha välja pumbatakse21. juuni 2016, 18:46
ehkki on juba teada ka arvestatavd vähi ravimise moodused, aga nendega ei saa tühja koha pealt miljardeid teenida ja inimesed saavadki päriselt terveks .Kurb ja masendav,
Jätan emotsioonid kõrvale ja küsin: 1. Kas keegi vähihaigetest on mujal maailmas terveks ravitud, kui Eesti arstid pole prognoosi näinud? 2. Kas Saksamaa arstid lähtusid rahast (kasumist, palkadest, ahnusest jne), kui suurte summade eest lootust lubasid? 3. Kas haigeid inimesi kasutatakse ära? 4. Kas me peaksime sellest edaspidi õppima või oli see erand?
Just mõtlesin Marja peale ja guugeldasin, et kuidas tal läheb (pidas blogi), nii väga soovisin lugeda häid uudiseid, aga .... Kui habras on elu... Südamlik kaastunne Marja perele :(
Sügav kaastunne lähedastele. See, et sedavõrd agressiivne vähk tabab nii noort inimest ja tillukese lapse ema, on loomulikult suur tragöödia. See, et inimesed annetasid, on inimlikus mõttes väga ilus, aga ligi 300 000 eurot mõne elukuu lisamiseks on ikka väga üüratu summa, kusjuures sellele eelnes pere enda raha kasutamine. Ehk siis ränk haigus on õudne, aga samas süüdistati kogu aeg Eesti meditsiini ja seda, et ei antud raha, kuid ei suutnud ju ka ülikallis välismaa haigla mitte midagi selle armsa noore naise jaoks teha.
Jah, aga kahjuks tuleb kuskil piir ette. 350 000 eurot on ikka hiidsumma, ning saksa arstide poolt antud lootus osutus tühjaks kõminaks. Millegipäast ei usu inimesed oma riigi arste, kui need ütlevad, et enam pole midagi teha.
Eesti arstid ei püüa rohkemat, teevad oma ettekirjutatud raviskeemid ja ongi kõik. Marja sai ikkagi peaaegu pool aastat pikendust, juba selle pärast tuleks proovida.
Ei oleks elanud. Saksamaal prooviti kindlasti erinevaid variante, mida siin ei suvatseta proovida. Siin oleks tal lastud kodus vaikselt ära kustuda voi lämbuda. Sain ühest varemast videost aru, et 29.12.2015 oleks võinud jääda tema viimaseks päevaks, seal olid ka fotod, kus ta oli üleni paistes. Pool aastat elu, on pikk aeg. Siin Eestis seda talle aga ei oleks võimaldatud.
Sügav kaastunne perele ja armsale väikesele pojakesele, mehele! Väga, väga kurb uudis. Nii väga lootsin, et Marja võidab vähi. Tegelikult sõnu ei ole, lihtsalt kurbus hinges.
Ju oli Saatusel temaga teine plaan. Meie ju ei tea, mida ta koges eelmises elus ja mida hakkab kogema järgmises. Äkki näeb paarisaja aasta pärast inimkond veelgi toredamat inimest ja rohkem kui 90 aastat järjest. Igal juhul puhaku ta rahus. Siinkohal tahaks lähedastele öelda ühe lohutava lause: "Rõõmustagem, et ta teie seltsis elas!"
KOMMENTAARID (96)