Veerand Eesti lastest vaevleb depressiooni käes: jagamata mure võib viia enesetapuni (134)

Liberalismi viljad on valmima hakanud!

Oidermannile on klientuur väheseks jäänud, nüüd pommitatakse lapsi. Kodulehel reklaamivad kvetiapiini, mida võib anda iga häirel, mis tegelikult on rangelt keelatud ning on ainult mõeldud skisofreenia, bipolaarse häireks. LAPSEPÕLV EI OLE HÄIRE EGA HAIGUS. LAPSEPÕLV EI OLE DEPRESSIOON. Enne kooli võiks ikka saada keemilist ajuloputust, et 30 aastaselt hulluks minna. Must auk, sügav must auk küll neelab,

Saan kõigest aru, aga ka tööandja võib viia depressiooni. Endal probleem ja võib alluva viia nii kaugele, et tahtmatult tulevad kõige hullemad mõtted. Kuhu me oleme jõudnud? Kahju inimestest.

Aeg uus aparatuur välja tuua, mis oskaks tõde ja valet eristada. Siiani usume enamasti päheõptud tarkade kiidulugusid kuulama, mis on nii veenvalt hullutanud massse, muutunud ei ole midagi. Kaua õitseb suur masside manipuleeimine ja saabub uus ajastu, mida nii väga hinges ootame? Demokraatia mõla väsitab , leida uus ajule tervendav sõna, mis ei lase inimest madalasse masendusse vajuda.

Ikka TÕTTU.

Täielik vale on Liina Hallik ise vaevleb depressiooni käes.

No eks ta see ole, et kasvatusteadlased on igatsugu teooriaid külvanud juba mitu aastakümmet. Katsetatud sadat kanti. Kõik on tegelikult väga lihtne aga vaja on ju keeruliseks teha, uuendada. Endale töökohti sebida, et saaks nõustada ja pappi kokku ajada. Tegelikult on nii, et peab olema tugev, kokkuhoidev, armastav, asjalik pere. Kui on põhjust siis kiidetakse, kui on põhjust siis keelatakse. Arvestatakse teistega. Süüakse, liigutakse ja magatakse piisavalt. Ongi kõik. Jalad on maas, pea on selge.

Nende laste vanemad tuleb vastutusele võtta. Karitada rahaliselt või vanglaga, sest rikuvad lapsi ja toodavad viletsust.

Liberaalse reformi poliitika tulemus.Vabakasvatuse viljad.Kurb.....

Jagage oma muret presidendiga. Tal on nii igav, et hakkab venemaal lastele demokraatiat õpetama.

Igatahes

kõik tavalist palka savad inimesed tuleks keemiliselt gasttreerida,et nad ei sigitaks õnnetuid inimesi vaesusesse.Kuna tavapalgaga ei ole võimalik normaalset elu elada,Isegi pärisorjuse ajal sai talumees kasvatada ülers 10 last ,ehitada maja ja kogu pere ära toita.Kuid tänapäeval on see võimatu.

10a. koolipoisi enesetapu eest Sillamäel, mida ei saa isegi kommida, kus poiss palub õpetajalt abi, aga ei midagi. Miks kiusajatega midagi ette ei võeta või peab tõesti hakkama omakohut pidama.

pole peresid, on kooselud, mis polegi mõeldud kestma. Lapsele isa- ema võetakse keda kätte saadakse. Üksikema on õnnetu olevus. Laps toob küll rõõmu, aga noor naine on armastuse ootuses, keda ju pole valida väärikate meest ehulgast vaid ikka teise -ringi noor katkise hingega mees, kui tal hinge üldse on olnud oma lastetoast kaasa võtta. Vanaema on 45-ne noor töötav naine, kes elab oma elu. Vanavanaema on 60-ne töötav oma elu elav töötav pensioieelik, kes väriseb oma töökoha pärast... Kellal on aega lapse jaoks. Lasteaial kindlasti, koolis - kas keegi märksb last, tema problee

Meil ei osata abistada. Ja kahjuks ei saa psyhholooge usaldafa.

Võtame riigitööle veel paartuhat (hetkel töötut) psühholoogi, teeme lastele ilusasti "blää-blää", ja päike lööb taas särama.

Depressioon ei ole mure! See on ajukeemia kõrvalekalle, mille põhjust ei ole siiani leitud, hormonaalne häire. Seda ei põhjusta ei kiusamine ega kurvameelsus vms. Ma ei usu, et Eestis on lastel nii massiliselt diagnoositud justnimelt depressiooni! Rääkige asjadest õigete nimedega, siis on võimalik ka õigeid lahendusi hakata otsima! Koolikiusamine on kuritegu ja sellisena tulebki seda käsitleda. Vahe on vaid selles, kui ränk see kuritegu on - kas vaid plikade tähelepanuks patsitirimine ja möödaminnes naljaviluks kõdistamine, või siis vaimne või füüsiline ruineerimine, isiksuse hävitamiseni.

Kas see ilus tüdruk, kelle pilt on lehes on ka väärkoheldud, miks siis pole sekkutud kui pilt on avaldatud?

kahjuks pidin lapsed eestist ära viima kuna ei soovinud et nad sellises ühiskonnas kasvanuna harjuksid ebanormaalsusega mis seal valitseb. Vanemana olen vastutav selle eest millele mu lapsed eesti ühiskonnas eksponeeritud on. Ja midagi normaalset see igatahes pole!

Kus on nüüd kõik need hoolijad?

Kapitalism on üsna julm ja ainult tugevate ühiskond. Läbilöömiseks pead sa olema haritud, üliedukas. Ka vanemate käekäik jätab lastele jälje. Ühiskond on täis sildistamist, õelust ja ükskõiksust! Sa ei tea täna, kas homme on sul enam tööd ja leiba. Ilma rahata kaotad sa aga kõik. Käib mingi tehnoloogia areng ja võidurelvastumine. Miks inimkond ei võiks pisut tagasi tõmmata ja elada rahulikumas tempos. Keegi ei taha siiani arutada teemal, kui tulevikus teevad kõik robotid töö ära, siis millest hakkab elatuma inimene? See on tupik! Kellele sa toodad kaupa, kui pole ostujõulist tarbijat?

Stress, depressioon jne - moodsa aja haigused mille on tinginud ühiskond ja riik. Ei ole see ainult noorukite haigus vaid kogu ühiskonna. Meil on aina kiire, me töötame mitme koha peal, et ära elatuda, me jätame oma lähedased ja pere unarusse - eelkõige muidugi lapsed. "Ah, mine mängi oma toas"; "Mul ei ole hetkel aega"; "Mine tee midagi muud" - need on vaid vähesed näited lausetest mida meie lapsed iga päev kuulevad. Ja nad lähevadki, sukelduvad üha rohkem nutimaailma, äppidesse, foorumitesse - ebarealsusesse. Maailma kus on raske välja tulla. Iga uus asi ongi huvitav, kuid need on ka neeluaugud mis hoiavad kinni ja ei lase enam tulema. Tean isiklikest kogemustest, et lapse väljatirimine sellest on väga keeruline. Kui laps on valmis ärkama öösel iga 2-3 tunni järelt, et teha mingis virtuaalmaailmas klikk, et mitte kaotada oma positsiooni - see on juba liiast. Lapsed vedelevadki nii päevi voodites kus ainsaks kaaslaseks on telefon. Mis sest, et kõrvalmajas on parim sõbranna, eelistatakse suhelda läbi telefoni ja mitte kõneldes, vaid toksides sõnumeid. Ja kui püüad piirata telefonikasutust, oled paha, oled türann, oled inimõiguste rikkuja jne. Kui pakud võimalust välja minna koos või perega teha midagi koos, see ei paku neile huvi. Lauamängud - mis need veel on. See on ju juuraajastu. Ühiskond dikteerib, et me "peame" kõik omama nutiseadmeid, meil "on vaja" iga päev surfata internetis jne jne. Ma saan aru, et ajastud ongi erinevad ja nn nõukaaja lapsed ning tänapäeva lapsed on erinevad. Kuid kui eelistada lapsepõlve osas, siis mina valiks alati selle eelmainitu, siis mil lapsed veel suhtlesid omavahel silmast silma ja veetsid aega koos, väljas, õues - mitte aga virtuaalmaailmas". Lülitage suveks telefonidelt internet välja, las jääb vaid helistamisfunktsioon. Leidke õhtul töölt tulles aega kasvõi 30 min oma lapsega reaalselt tegelemiseks. Ja uskude mind, stress kaob peatselt.

Lihtsalt üks idee Õhtulehele mõtlemiseks. Ajakirjandusliku tegevuse üks peamiseid eesmärke peaks olema lisaks müügiedule ka ühiskonda paremaks muuta. Kas selles valguses (isegi kui tegemist on Õhtulehega!) ei peaks niisugune artikkel olema tasuta lugemiseks? Ei, ma ei pea silmas enda uudishimu selle artikli kohta. Mul on erialase hariduse tõttu ilmselt väga palju infot niigi, mis selles artiklis ilmselt kirjas on. Aga ajalehe lugejaskonnas võib vabalt olla inimesi, kes tõesti võiksid kasu saada ja mingeidki ohumärke oma lastes märgata. Kas see tõesti on koht, mille pealt teenida??

Ise ka piiri peal. Lihtsalt ei jõua. 2 kõrgharidust aga praegu võtan pudeli, sest ei suuda enam. Neetud riik ja elu. Abi pole.

eriti, kui nad on teismelised. Ka minu tütar hiljem tunnistas, et olid sellised mõtted ja ma pidin šoki saama, kuigi kodus oli kõik korras ja olemas ja veelgi enam. Rääkige oma lastega, jäävad nad alles, ärge rabage ainult seda tööd teha, pärast kahetsete surmani.

Depressioon tekib sõjamängude sõltuvusest ja koledatest vägivalda, verd tarretavates filmidest ja nendega seotult magamata öödest, mida ei taheta tunnistada. Ühiskonna ükskõiksus antud teemal on masendav. Võimatu on sellest sõltuvusest jagu saada niikaua, kui midagi ei muutu, ainult hullemaks läheb?

Ei ole Jumala kartust, mis on tarkuse algus. Austus vanemate vastu-see on minevikutermin. Lapsed on vabakasvatuse ja jubedate filmide ja muu räpase meedia viljad.

See on küll teema mille lugemist peab raha eest ostma !

lapsevanemad ja nende käitumine ongi enamjaolt need põhjused. õnnelikus, stabiilses ja turvalises kodus ei ole õnnetuid ja depressioonis lapsi. üksikemade arv räägib enda eest, kes kõik alimente nõuavad ja mees ainult rahakoti ül täitma peaks ja lapse elus muud rolli olema ei saagi, kuna tihtipeale ema veel ei lase ka.

häbi,et Õhtuleht paneb sellise artikli lugemise tasuliseks. See teema puudutab kõiki.Ma ei vaevle rahahädas,aga selle artikli eest ma ei ole nõus maksma. Võtke tasuta lahti internetis depressiooni puudutavad teemad ja saate palju teadlikumaks kui selle raha nõudva st artiklist. Meie hoolivus -- maksa ja loe !

Olge rahulikud, see on alles algus.
Inimesed suhtlevad omavahel üha vähem ja vähem.
Masinad ei suuda paraku inimesele pakkuda hingelist tuge ja tulemus ongi haigestumine.

kas raha ja iga kuu uued värvipliiatsid ei olegi lapsi õnnelikuks teinud? Igale lapsele ju ettenähtud 550 eur kuus! See õnnetute jutt on küll puhas pläma, või mida emmed?

Rahaküllus ei tee kedagi õnnelikuks, aga rahapuudus teeb paljud õnnetuks.

mida see Aeg siia puutub ? Aeg ju tiksub,kui laps abi vajab.Või peab väärkoheldud laps lihtsalt oma Aega ootama ?

laps ei ole keegi juba ei lasteaias ega koolis, köik järgivad systeemi ja on hirmul, julgus ise tunda ja möelda puudub meie riigis, nii kahju sellest. Lapsed pannakse juba lasteaias mööda nööri käima, last tuleb kuulata ja möista, julgustada avaldama om tundeid ja mötteid. Eesti haridussysteem on väga mäda, tähtustatakse hoopis teisi asju, mis pole elus pooltki nii tähtsad.

Hallooo ! miks minu saadetud elust enesest appihüüet ei ilmunud ja saadeti modereerimisele ?

Minul üks sugulane,kes on oma elu ja lapse elu põrguks teinud. Lastekaitse ei reageeri,sest proua suudab pool päeva kaine olla enne lastekaitse külastust.Peale seda,aga kakub ennast täis nagu siga ja peksab last.Sundravile ei saa sata,kuna seda tehakse kohtuotsusega.Ehk keegi lugejatest oskab nõu anda !???

Selle põhjus on moraalitus ja lahkuminekud, isa puudumine, kärgpered jms. Lapsele on vaja normaalset peret isa ja emaga. stabiilsust peresuhetes. Saage sellest ükskord aru..

Eesti ametnikel on sellest sügavalt pohh, peaasi et saaks ilma tööd tegematta palga kätte!

Vanemate raske orjaelu kandub lastele depressioonina..

et jagatud mure on topelt mure.

Kõik mida lapsed vajavad, on Aeg ja Armastus.

Kui täiskasvanud usuvad, et depressioon on inimese enda valk siis polegi lapsel muud teha kui ennast üles puua. Keegi teda nagunii ei kuule, ega märka.