ARTROOSI TEKKEPÕHJUSED
Põlveliigeses asuvaid luid katva liigeskõhre ülesandeks on tagada liigespindade vaba liikumine ja vähene hõõrdumine, samuti pehmendab kõhr luule liikumise ajal langevat survet. Kõhreliste pindade vahel paikneb liigesevedelik. Kui liiges kulub, siis liigesvedeliku kogus väheneb ja häirub kõhre varustatus toitainetega. Selle tulemusena kõhre pindmised kihid lõhenevad, murenevad ja tükid eemalduvad. Kõhrealused luud hõõrduvad teineteise vastu ning tekib liigesevalu, turse ja liigese liikuvuse vähenemine.
- Vanus ja sugu – põlveliigese artroosi haigestumise risk kasvab vanusega ning haigust esineb sagedamini naistel kui meestel.
- Ülekaal – suurendab jalaliigestele langevat koormust. Iga kehakaalu lisakilogramm suurendab põlveliigeste koormust 4 kilogrammi.
- Vigastused ja ülekoormus – põlveliigese artroosi teket soodustavad ka varasemad vigastused ja sporditraumad, samuti töö iseloomust tingitud liigese ülekoormus, näiteks seoses raskuste tõstmise ja korduvate liigutustega.
- Liigese valeasendid – kulumist esineb sagedamini liigeste liigse paindlikkuse ja O- või X-jalgsusega inimestel.
- Lihasnõrkus – põlveliigest ümbritsevate lihaste nõrkus on eriti naistel seotud liigeskulumise tekke ja sümptomite (valu, liigesjäikus) raskusega.
- Pärilikkus ja geneetika.
AVALDUMINE JA KAEBUSED
Artroosi esmaseks tunnuseks on põlvevalu. Valu võib esineda nii liikumisel (nt trepist üles-alla kõndimine) kui ka rahuolekus, esineda võib öist valu. Valuga kaasneb sageli liigese jäikus ja liikuvuse piiratus, sagedasem just hommikuti või pärast pikemat istumist. Liiges võib olla ka turses – tunduda paksu ja kangena, olla kuum.
PÕLVELIIGESE ARTROOSI DIAGNOOSIMINE JA RAVIVÕIMALUSED
Kui valu põlves püsib ja süveneb, tuleks pöörduda arsti poole. Liigeskulumise diagnoosimisel kuulatakse ära patsiendi kaebused ning uuritakse põhjalikult probleemset liigest. Tavaliselt teostatakse röntgenuuring luuliste muutuste tuvastamiseks, mõnikord ka ultraheli või magnetresonantsuuring (MRT) teiste haiguste välistamiseks.
Kuigi liigese kulumist ei ole võimalik tagasi pöörata, leidub siiski erinevaid ravivõimalusi ja meetodeid, kuidas probleemide süvenemist ennetada ja vaevusi leevendada. Liigeskulumise mittekirurgilise ravi peamisteks eesmärkideks on:
- Valu kõrvaldamine ja liigesepõletiku ravi;
- Kõhre anatoomilise struktuuri ja ainevahetuse taastamine;
- Lihaste ja sidemete tugevdamine ja liikumisvõime säilitamine ravivõimlemise teel.
Valu kõrvaldamiseks ja põletiku raviks kasutatakse erinevaid suukaudseid ning kohalikke valuvaigistavaid ja põletikku leevendavaid ravimeid – NSAID-id (ibuprofeen, diklofenak jne), paratsetamool, koksiibid (uuema põlvkonna ravimid nagu (etorikoksiib, tselekoksiib). Mõnikord võib abi olla ka kõhre „toitvatest“ toidulisanditest (glükosamiinsulfaat jm).
Uuema põlvkonna ravimeetoditest on häid tulemusi näidanud liigesvedeliku asendusained ehk liigesgeeli süstid (nt Synvisc One) põlve. Nad asendavad kahjustatud ja vähenenud liigesvedelikku, aidates leevendada valu ja parandada liigese talitlust. Liigesgeelid on erinevad ning samuti toimepikkus, Synvisc One toime võib kesta kuni aasta. Teatud juhtudel on võimalik liigesgeele kasutada ka kombineerituna vereplasmaraviga, mis sisaldab patsiendi enese verekomponente ning aitab stimuleerida kudede taastumist ja uuenemist. Ägeda põletiku leevendamiseks kasutatakse ka lühiajalise toimega hormoonsüste, kuid nende sage kasutamine võib liigeskõhre veelgi enam kahjustada.
Oluline on leevendada liigesele langevat koormust, mis tähendab põlveliigest liigselt koormavate tegevuste (jooks, spetsiifilise iseloomuga töö) vähendamist, asendamist (nt jooksmine jalgrattasõidu või ujumisega) või ärajätmist. Oluline on otsida võimalusi kehakaalu langetamiseks (nt toitumise korrigeerimine, vajadusel toitumisnõustajat kaasates).
Lihaskonna tugevdamiseks ja liigese liikuvuse parandamiseks või säilitamiseks on vajalik regulaarne taastusravi füsioterapeudi või taastusraviarsti juhendamisel. Taastusravis kasutatakse erinevaid meetodeid: ravivõimlemist, elektri- ja magnetravi, ultraheliravi, külmaravi. Liigesele langevat koormust aitavad vähendada erinevad abivahendid – ortoosid, tallatoed.
Juhul, kui mittekirurgiline ravi ei anna tulemusi, võib arst kaaluda kirurgilist sekkumist kas artroskoopilise operatsiooni (liigesesse sisestatakse optiline instrument 2-5 mm läbimõõduga nahalõigete kaudu) või koguni põlveliigese endoproteseerimise näol (mille käigus inimese enda liiges asendatakse tehisliigesega).
- Ortopeedi vastuvõtt
- Füsioterapeudi vastuvõtt
- Vereplasmaravi ja liigesgeeli süstid
- Põlveliigese artroskoopia
- Põlveliigese endoproteesimine
Telefon: 606 7747
E-post: [email protected]
www.ortopeediaarstid.ee
Merimetsa tervisekeskuse I korrus
Paldiski mnt 68a
10617 Tallinn