DR VASSILJEVI NÕUANNE | Mida teha artroosiga?

Ju on rahvas piisavalt tark aru saamaks, et pole sellist tabletti, mis teeks veel targemaks. Tegelikult on juba seegi tark tegu, kui oma tervisemurele igalt poolt ja kasvõi siitsamast lahendust otsitakse. Ning, nagu korduvalt olen öelnud, rumalaid küsimusi pole olemas, on ainult rumalaid vastuseid, aga mitte meil siin. Ja vastupidi – lihtsana tunduvale küsimusele on võimalik anda paljude jaoks kasulik vastus. Ja küsimusi, teie õnneks, jätkub.

"Olen 74aastane naine ja mul on artroos, aga perearst soovitab ainult määrida, muud ei midagi."

Noh, perearst oleks võinud ka soovitada passi vaadata. Mille peale ei maksa solvuda, sest ega tema pole sinna sünniaastat kirjutanud. Põhimõtteliselt on tegemist liigesepindade kulumisega ehk ealiste muutustega.

Mingil määral on artroos muidugi seotud ka sellega, kui palju on liigeseid elu jooksul üle koormatud ja traumeeritud, nii et kellel liigesekõhred vananevad varem ja kellel hiljem, aga ausalt öeldes pääsu sellest pole kellelgi, kui jumal eluaastaid annab.

Ravi sõltub sellest, millise liigesega tegemist ja kuivõrd see artroos elu segab. Igal ravimeetodil on omad vastunäidustused ja kõrvalnähud ning põhiküsimus ongi, kas ja millises ulatuses on mõtet riskida ravi kahjulike toimetega, või on mõistlik piirduda määrimisrohtudega.

Raskematel juhtudel rakendatakse põletikuvastast ja hormoonravi ning kui liikumine juba oluliselt takistatud, siis tehakse väiksem või suurem operatsioon, kuni liigese proteesimiseni välja. Aga seda juba siis, kui kaotada pole tõesti enam midagi, mitte niisama huvi pärast innovaatiliste lahenduste vastu. Nii et kui suudate arstile selgeks teha, et salvidega enam hakkama ei saa, küll ta siis pakub välja järgmise ravimeetodi. Võibolla tõhusama, aga kindlasti ka ohtlikuma.