Arst vastab: kui tihti peab lülisammast kontrollima?

Vastab ortopeed Peeter Laasik:

Lülisamba kõverdumiste tõttu tehtud operatsioonide järel on vajalik dünaamiline kontroll, eriti kui operatsioon on tehtud lapse- või noorukieas. Kasvav organism võib ise kõverdumisi korrigeerida, kuid võib olla ka vastupidi – see tähendab, et kõverdumised võivad süveneda.

Lülisamba kõverdumise ravi ei piirdu ainult operatsiooniga, tähtis on ka edasine ravi, eelkõige taastusravi. Tavaliselt tehakse operatsioon haiguse raskemates staadiumites ja pärast seda jäävad ka liikumispiirangud. Inimene võib olla vähem painduv, tal võib olla vähenenud füüsilise koormuse taluvus jne.

Kui inimene on saanud täiskasvanuks, siis tavaliselt selline lülisamba seisund, milliseks ta kasvamisega on välja kujunenud, ka jääb.

Lülisamba operatsiooni läbi teinud inimesel on suurem tõenäosus varasemaks lülisamba degeneratiivse haiguse tekkeks. Neile on oluline saada konkreetsed soovitused igapäevaseks eluks ja tööks, tulenevalt konkreetsest haigusest ja läbitehtud operatsioonist. Eesmärk on lükata lülisamba teisesed muutused võimalikult kaugesse tulevikku.

Konkreetse inimese kohta saab öelda pärast tema vastuvõttu, milliseid soovitusi/piiranguid peab ta jälgima. Üldreeglit, kui pikae aja järel peab inimene käima kontrollis, ei ole. See sõltub ikkagi konkreetsest haigusseisundist.

Kui teie lapselaps ei ole pärast täiskasvanuks saamist kontrollis käinud, siis soovitan pöörduda perearsti, vajadusel ka füsioterapeudi poole ja saada nendelt esmased soovitused igapäevaseks eluks ja tööks. Kui need ei rahulda , saab pöörduda ortopeedi poole.