Lapsed

KOOLIÕED HOIATAVAD: melanoomil on otsene seos lapsena saadud päikesepõletusega 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 2. juuni 2020 10:51
Kui nahka saab kreemitada, siis pead tuleks kindlasti kaitsta mütsi või rätikuga, et vältida päikesepiste saamist.Foto: Vida Press
Koolivaheaeg on kohe käes! Iga lapsevanem rõõmustab, kui võsuke eelistab toas arvuti taga istumisele veeta päev hoopis õues värskes õhus. Tallinna 21. Kooli kooliõed Jana Kilg ja Jane Tammsaar on samuti õuetegevuste poolt, kuid soovitavad suhtuda tõsiselt päikesekiirguse ohtudesse.

Nooremate laste järele valvavad tavaliselt täiskasvanud, kuid teismelised ning gümnaasiumiõpilased veedavad aega palju omapäi. „Päikesekreem olgu alati kotis kaasas. Noores eas saadud päikesepõletuste ja naha pahaloomulise kasvaja melanoomi vahel on otsene seos. Enne 15. eluaastat saadud tõsised päikesepõletused on kõige suuremad melanoomi riskitegurid edasises elus,” hoiatavad kooliõed.

Samal teemal

Randa mine alates pärastlõunast

Et Eestimaa suvi on üsna heitlik, armastavad inimesed igast ilusast päevast maksimumi võtta. Kel vähegi võimalik, läheb veekogu äärde, paneb rannalina maha ja jääb sinna tundideks pikutama. Kooliõed seda heaks ei kiida. „Otsene päevitamine ei ole kellelegi soovitatav. Ultraviolettkiirguse toime nahale sõltub väga palju inimese nahatüübist. Mida heledam on nahk, seda tundlikum ja suurem on oht saada päikesepõletust. Seetõttu tuleks otsest päevitamist vältida ja seda eelkõige päeval kella 11–14, mil päike on kõige intensiivsem,” kinnitab Jana Kilg.

Rannas võiks tema sõnul käia peale kella 14 ja kasutada kaitsekreemi alates SPF 30st. Mida õrnem nahk, seda kõrgem olgu SPF. „Kreemi tuleks määrida 15–20 minutit enne välja minekut, seejärel iga kahe tunni tagant,” jagab kooliõde õpetussõnu.

"Otsest päevitamist tuleks vältida ja eelkõige päeval kella 11–14, mil päike on kõige intensiivsem,” soovitab Jana Kilg. Foto: Arno Mikkor

Vesi ja pilved ei kaitse kiirguse eest

Päikese mõju eest pole inimene kaitstud ka vees. „UV-kiirgus tungib 30 cm sügavusele veepinnast, mistõttu ka ainult ujumas käies tuleb arvestada sellega, et oht on saada päikesepõletust,” hoiatab Kilg ja soovitab alati ujumise järel ennast uuesti kreemitada.

Päikesekaitsekreemi tuleks nahale panna ka siis, kus taevas pilves. „Teatud kogus ultraviolettkiirgust jõuab maapinnale ka pilvise ilmaga.”

UV-kiirguse taset näeb Ilmateenistuse kodulehelt, kust saab muu hulgas lugeda, et UV-kiirgus on kõrgeim suvel ja keskpäeval. Põhjamaa inimese puhul ei peagi UV näit kõrge olema.

Päike hammustab ka sportlasi

Tallinna 21. Kooli teine kooliõde Jane Tammsaar ütleb, et üsna sageli põletatakse ennast ära keskpäevase päikese käes sportides ja muude harrastustega tegelemisel, näiteks pallimängud rannas, aerusurf ja muud veepealsed tegevused.

„Sportimisel või harrastustega tegelemisel jääb sageli päikese eest kaitsmata pea ja näo piirkond, samuti õlad, kael ja käed, mis ka kõige enam nii öelda ära põlevad,” kinnitab kooliõde. Kui nahka saab kreemitada, siis pead tuleks kindlasti kaitsta mütsi või rätikuga, et vältida päikesepiste saamist.

„Päikese käes sportimisel tuleks juua ka piisaval hulgal vedelikku, et ei tekiks higistamise tagajärjel vedelikupuudust.”

Jane Tammsaare sõnul põletatakse ennast üsna sageli ära keskpäevase päikese käes sportides.Foto: Arno Mikkor

Kui päike tegi liiga

Päikesepõletus annab märku naha punetuse, halvemal juhul villikestena. Mõnikord võib tõusta isegi palavik. Kooliõed ütlevad kindla „ei!” esiemade hapukoorega määrimise meetodile ja soovitavad kasutada nahka jahutavat Burnshield geeli või Aloe Vera geeli. Suure rasvasisasaldusega kreemid, hapukoor ja või pigem takistavad nahal jahtumist ja hoopis pikendavad kuuma toimet, kinnitavad meditsiinitöötajad.