Foto: Envato Elements
Sisuturundus
4. juuni 2020, 13:43

Kuidas kaitsta end päikese eest ning olla ilus ja terve?

Kuna Eestis on nii vähe sooja ilma, tundub loomulikuna, et ilusate ilmade saabudes püütakse end kuldpruuniks päevitada. Aga pea hoogu! Päevitada tuleks ohutult ja vastutustundlikult.

Sügise ja talve jooksul lahjeneb nahas olev pigment ning seega ei ole meie nahk suve algul pikemaks päikese käes olemiseks sama valmis kui sooja aja lõpul. Seega on tähtis kasutada päikesekaitsetooteid, mis kaitsevad nii UVA- kui UVB- kiirguse eest. Arvestades, et eestlasel on tavaliselt hele nahk, võiks suve algul kasutuses olla päikesekaitsekreem faktoritega 30 või 50. Kui nahale on tekkinud jume, on normaalne kasutada ka väiksema kaitsefaktoriga tooteid. Üldiselt pea aga meeles: mida heledam nahk, seda tugevamat päevituskreemi on vaja kasutada!

Paljud päevitunud jume austajad muretsevad, et kasutades tugeva kaitsefaktoriga kreemi, ei saa nad piisavalt pruuniks. Tegelikult see nii pole – lihtsalt päevitumine võtab veidi kauem aega. Teisalt on tekkinud päevitus jällegi kvaliteetne ning püsib kauem.

Kõige ohtlikum on päikesepaistelise ilma keskpäevajärgne aeg, mil tuleb kas vältida päikese käes praadimist või end korralikult kreemiga kokku määrida. 

Kaitse end melanoomi ja rannavähi eest

Päikese ultraviolettkiirgus on nii nahavähi kui ka naha melanoomi (pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest) tekke peamine põhjus. Liigne ultraviolettkiirgus põhjustab geneetilisi muutusi ja mõjutab naha immuunsüsteemi, pärssides meie keha võimet ebanormaalsetest rakkudest jagu saada. Kumulatiivne päikesekahjustuse risk, aga ka korduv tugev päikesepõletus võib viia pahaloomuliste kasvajate tekkeni. Eestis on melanoomi diagnoosimine viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud.

Just melanoomi ja muude nahahaiguste vältimiseks tuleb keha päikese eest kaitsta nagu eelpool juhendatud. Igal juhul tuleks vältida päikesepõletusi. Kõige suuremaks riskifaktoriks melanoomi tekkele on enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused. Niisiis, pane tähele, et oma päikese käes mängivaid lapsi hoolikalt päikesekreemiga kreemitaksid.

Kui kümmekond aastat tagasi oli noorte hulgas üsna populaarne solaariumis käimine, siis õnneks on see tendents praeguseks ajaks vähenemas. Ühelt poolt hinnatakse rohkem loomulikkust ning teisalt on saadud aru solaariumite kahjulikust toimest. Risk nahavähi teatud vormi tekkeks eluea jooksul tõuseb juba ühe solaariumiskäiguna – seega pole korrektne mõtteviis „ühe korraga ei juhtu midagi“. Statistika näitab, et solaariumis käimine suurendab melanoomi tekke riski 75%.

Kuna melanoom võib organismis kiirelt levida, on väga oluline avastada ja ravida see juba varajases staadiumis. Üle 70% juhtudest diagnoositakse Eestis melanoom lokaalses staadiumis, mis annab võimaluse eemaldada kasvaja kirurgiliselt. Seega vaata oma keha regulaarselt üle, vajadusel palu keegi appi. Kel on aga rohkem sünnimärke, võiks käia regulaarselt nahaarsti juures.

Mida tuleb sünnimärkide juures järgida? ABCDE reeglistik.

Regulaarselt peaks sünnimärkide juures tähelepanu pöörama viiele kergesti jälgitavale asjaolule:

A. Ebakorrapärane kuju ehk assümmeetria – sünnimärgi ühe poole kuju ei ole vastavuses teise poole kujuga.

B. Serva ebakorrapärasus – sünnimärgi serv on sakiline, sälgustatud või ähmastunud.

C. Erinevad värvused ühes sünnimärgis.

D. Läbimõõt üle 5 mm

E. Kasv – muutused sünnimärgi mõõtmetes, servakontuuris ja värvuses lühikese aja jooksul.

Eelpool toodud tunnuste tekkimisel tuleb kohe pöörduda arsti poole!

Vähiliidu kodulehelt SIIT leiad lisainfot nahavähi ja melanoomi kohta.