Foto: Envato Elements
Sisuturundus
4. juuni 2020, 17:18

PÄIKESEKREEMI ABC: millal, millist ja kui tihti kasutada, et saada kaunis päevitus?

Esimeste väga soojade päevade ajal täituvad Eestimaa rannad päikesenautlejatega. Pole ka imestada – terve pikk sügis ja talv on selja taga ning keha januneb paitavate päikesekiirte järele. Aga siinkohal tuleb olla ettevaatlik, et end korralikult kaitsta ning mitte lasta päikesel ära põletada.

Tegelikult tuleks juba kevadel esimeste päikseliste ilmadega võtta kasutusele päikesekreemid. Kuna sügise ja talve jooksul lahjeneb nahas olev pigment, ei ole meie nahk kevadel veel valmis pikemaks päikese käes olemiseks (nagu näiteks augustis). Et nahka päikese käest kaitsta, tulebki mängu päikesekreem. Sealjuures peaks parim päikesekreem kaitsma nii UVA- kui UVB-kiirguse eest ja oleks vähemalt faktoriga (SPF) 30. Päikesekaitsefaktor SPF näitab, kui tõhusalt päikesekaitsevahend toimib ehk siis kui mitu korda vähem jõuab ohtlikku päikesekiirgust nahale. Näiteks: SPF 30 näitab, et nahani jõuab 30 korda vähem kiirgust.

Kui nahk on juba päevitunud, võib soovi korral kasutada veidi madalama kaitsefaktoriga kreeme. Päikesekaitsekreem näole võiks aga alati olla pigem tugevam kui liiga nõrk. Üldiselt peaks meeles pidama sedagi, et mida heledam on nahk, seda tugevama kaitsefaktoriga kreemi kasutada võiks.

Tihti kipuvad liiga madala päikesekaitsefaktoriga tooteid eelistavad inimesed arvama, et SPF 30 kreemi kasutades ei saa nad suve lõpuks pruuniks. See hirm on alusetu. Päikesekreemid piiravad nahasse tungida üritava ultraviolettvalguse hulka, kuid ei kaitse nahka sajaprotsendiliselt – seega muutub nahk ka SPF-kreemi kasutades jumekamaks. Niisiis võtab päevitamine küll veidi kauem aega, kuid on see-eest ohutumalt tekkinud, kvaliteetne ning püsib ka kauem.

Kuna viimastel aastatel on väga palju räägitud päikese eest kaitsmise teemal, siis on see info enamasti inimeste teadvusesse jõudnud. Seega, randa minnes poetatakse tavaliselt päikesekaitsekreem kotti. Küll aga kipub see ununema soojal päeval õues piknikku pidades, aias töötades või terrassil raamatut lugedes. Kõige intensiivsem on kiirgus päikesepaistelise ilma keskpäevajärgsel ajal.

Eriti hoolikalt tuleb kreemitada väikelapsi ja beebisid, sest nende nahk on tunduvalt õrnem. Laste päikesekreem võiks olla vähemalt faktoriga 30 ning mõistlik oleks kasutada ka päikesekaitsefaktoriga huulepalsamit. Kreem tuleks kanda kehale pool tundi enne päikese kätte minemist. Pea meeles, et enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused on kõige suuremaks riskiks melanoomi ehk pahaloomulise kasvaja tekkel.

Päikesevanne võttes ära unusta end korduvalt kreemitada! Mitte ükski päikesekaitsekreem ega päikesekreem ei paku kaitset terveks päevaks. Sõltuvalt päikese tugevusest, naha tüübist ja sellest, kas käid vahepeal ujumas, võiks end kreemitada keskmiselt 40 minuti kuni ühe tunni tagant. Uuri oma kreemi etiketilt, mida seal soovitatakse.

Tihti kiputakse kasutama ka aegunud päikesekreeme. Otsisid suve hakul kapist välja möödunud (või hoopis ülemöödunud?) suvel ostetud kreemi? Enne rannapäevale suundumist vaata üle, mis kuupäevani see kehtib. Päikesekaitsekreemi puhul on säilivuskuupäev võrdlemisi oluline ning sellest peaks kinni pidama. Kreemi aegudes hakkavad koostisosad lagunema ja vähendavad niiviisi toote efektiivsust. Kui sinu kreem on aegunud või vajad lihtsalt uut, siis laia valiku päikesekaitsevahendeid leiab Kaup24-st.

Kuidas talitada, kui päike on liiga teinud?

Võimalusel tasuks alati pärast päevitamist või pikemat päikese käes olekut kasutada päevitusjärgset kreemi. See kaitseb ja niisutab ning soodustab naha taastumist.

Kui juhtub, et põletad end ära, siis on sellegi otstarbeks omaette vahendid. Kui tegu on kergema põletusega ja nahk õhetab, siis võid kasutada jahutavaid päikesejärgseid jahutavaid vahendeid. Kui tegemist on tõsisema põletusega, siis on mõistlik apteeki minna ja sealt nõu küsida.

Paljud meist mäletavad lapsepõlvest, et päikesepõletuse peale pandi hapukoort. See võib küll jahutavalt mõjuda, kuid teeb tegelikult rohkem kahju kui kasu. Oma rasvasusega ummistab ta nahapoore – kui naha pinnale tekib rasvane kiht, ei pääse kuumus välja ning läheb edasi sügavamale kudedesse. Samal põhjusel ei sobi päikesepõletuse raviks ka rasvased kreemid, (beebi)õlid ega vaseliin.

Põletus peaks tavapäraselt kaduma 3-5 päevaga.

Soojade ilmade saabudes võib naha kaitsmine meelest minna, kuid tegelikult on see ääretult oluline. Parem karta kui kahetseda ning viia nahavähi või melanoomi tekkerisk võimalikult madalale. Seega, soeta endale koju erineva kaitsefaktoriga päikesekreeme ning päikesejärgseid vahendeid. Valik on nüüdisajal lai ning endale sobiva leiavad nii need, kes eelistavad lõhnatuid ka hästi lõhnavaid tooteid.