Hea nõu

PIDUTSE MÕISTLIKULT! Arst: alkoholi joomist ei saa käsukorras keelata, aga pea iga kuu joob keegi ka metanooli 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 19. juuni 2020, 14:11
"Alkohoolses joobes saadud vigastustega on inimesed nädalaid rivist väljas ja kannatavad ühe joomase peaga tehtud lolluse pärast,“ ütleb dr Märt Põlluveer.Foto: Raigo Pajula
Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja Märt Põlluveer soovitab pidutsedes panna dokument taskusse ja säilitada jaanipühade ajal terve mõistus.

„Alkoholijoobes ei mäleta inimene reeglina oma isikukoodi, kuid kiirabil ja erakorralise meditsiini keskuses on vaja inimene identifitseerida,“ ütleb dr Põlluveer.

Samal teemal

„Inimese identifitseerimine annab info, kas inimene on kindlustatud või mitte,“ selgitab dr Põlluveer. „Samuti annab identifitseerimine meedikutele kiire pildi inimese varasematest haigustest ja väljakirjutatud retseptidest, mis võib teatud olukordades olla kriitilise tähtsusega teave.“

„Jaanipäeval tunnevad inimesed end vabalt ja võtavad koos midagi ette, aga kui on rohkem liikumist, siis tõenäoliselt ikka midagi juhtub,“ tõdeb Põlluveer. Ta lisab, et koroonaviirus ei ole kuhugi kadunud ja päris ninapidi ei ole mõistlik koos olla, eriti siseruumides.

„Elementaarne ettevaatlikkus on vajalik, näiteks tulega. Jaanipäeva väga tüüpiline vigastus on põletusvigastus – inimene kõrvetab end lahtise leegiga, kui ta valab süütevahendit puudele või söele.”

Samuti ei ole mõistlik kasutada lõkke süütamiseks bensiini. „Alkoholijoobes inimene hindab oma võimeid üle ja tema reaktsioonid on tavapärasest aeglasemad, sealt ka tulega seotud õnnetused,“ viitab dr Põlluveer.

Inimest hoiab terve mõistus

Teine tüüpiline vigastus juhtub EMK juhataja sõnul kõikvõimalikel sportmängudel: ülemeelikus tujus vigastatakse end jooksmisel ja hüppamisel. „Tihti peetakse pidusid ka järvede-tiikide ääres: vettehüpped toovad meile tavaliselt rohkem tööd,“ märgib Põlluveer ja kutsub üles mitte võtta liigseid riske.

„Inimest hoiab terve mõistus. Mõistuslik käitumine ja lõbutsemine ei ole üksteist välistavad. Tihti kiputakse üksteist rumala käitumisega üle trumpama, see ei ole mõistlik,“ räägib arst.

Tihti hakatakse üle trumpama üksteist siis, kui on mängus alkohol. „Joomane pea ei tee kellelegi head. Kõik teavad, et ülemäärane joomine on riskitegur, seda on isegi piinlik korrata,“ tõdeb Põlluveer. Mõõdukus võiks Põlluveeri sõnul olla kõigi lipukiri - alkoholiga liialdamine võib kaasa tuua tõsised traumad ja terviserikked.

Alkoholiga seoses paneb dr Põlluveer südamele, et osta tuleks seaduslikku alkoholi. „Ega alkoholi joomist ei saa käsukorras lõpetada, aga ostma peaks seaduslikku alkoholi – paraku ei ole metanoolimürgitused Eestis kuhugi kadunud. Neid ei ole kümnete kaupa, aga praktiliselt igas kuus joob keegi Eestis metanooli.“

Kuidas otsustada, kas vigastus on nii tõsine, et peab tulema erakorralise meditsiinikeskusesse? „Rusikareegel sõltub vigastuse ulatusest,“ ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla EMK juhataja. „Kui hakkate kahtlema, siis reeglina ei ole vaja tulla. Kui on tunne, et enam teisiti ei saa, siis tuleb tulla. Kui inimene on teadvuseta, siis ei ole küsimust – tuleb kutsuda kiirabi.“