Ettevaatust! Vee joomisega ei tasu liialdada

Vett jooma saab end harjutada. Tänapäeval näeme sageli, et noored kõnnivad veepudeliga ringi isegi tingimustes, kus janu väga ei teki.

70 kilo kaaluv inimene peaks saama toidu ja joogiga kokku umbes 2,1 liitrit vett päevas, keskmistes tingimustes on tal tarvis selleks juurde juua vaid 2–3 klaasi.

Eelkõige peaks veevajadust aga reguleerima janutunne. Janu tekib kergesti, kui süüa rohkesti kuiva kiudainerikast toitu. 5–8 klaasi ehk 1–1,6 liitrit vett päevas juurde juua on siis omal kohal.

Kui aga süüa suppe ja veerikkaid aedvilju, nagu arbuusi, melonit, kurki, tomatit, viinamarju vm, siis janu nii kergesti ei teki. Võrdlemisi palju vett sisaldavad ka liha, kala, piim ja piimatooted. Üldjuhul saame päevase toiduga 1–1,5 liitrit vett juba kätte. 

Janu kasvab palava ilma, intensiivse töötamise või sportimise korral, kui higistatakse palju. Siis tulebki juua rohkem, kuid mitte mõõdutundetult. Koos higiga kaotab keha soolasid. Kui aga vedeliku ja soolade vaheline tasakaal kaob, võib vesi imbuda keharakkude vahele ja tekitada turseid. Vere naatriumisisalduse olulist vähenemist liigse veetarbimise tagajärjel nimetatakse hüponatreemiaks.

Kui neerud ei suuda liigse vedelikuga toime tulla, veri muutub vedelamaks, plasma hulk suureneb ja südame töö raskeneb, siis seda seisundit võib nimetada veemürgistuseks. Veemürgistus võib viia peavalu, oksendamise, krampide, vererõhu kõrgenemise ja hingamisraskusteni. Raskematel juhtudel võib vesi koguneda ajju ja tekitada seal kahjustuse. See võib viia koomasse või põhjustada surma.

On leitud, et liigne soolade kadu võib tekkida, kui tarbitakse üle kolme liitri vett lühikese aja jooksul. Selle vältimiseks ei soovitata isegi väga suure higistamise korral juua rohkem kui 1,5 liitrit vett tunnis.

Aga teie tehke hoopis nii!

Suure janu korral sundige end jooma lonkshaaval ja püüdke hoida vett enne alla neelamist veidi aega suus. Sellega saab piirata liitrite kaupa vee kaanimist ja vältida naatriumitaseme järsku langust.

Suure higistamise korral pange kriitilise naatriumipuuduse ennetamiseks joogivette terake soola või sööge soolakurki, heeringa- või kiluvõileiba. See taastab soolavarud ja vähendab janu.

Palavaga jooge sooja teed või leiget vett, sest külm jook ahendab veresooni, sundides keha soojust hoopis säilitama. Nahapinna kuumustunne suureneb ja ajab veelgi rohkem jooma.