VAKTSIINIKATSETUSED PANDI PAUSILE: patsiendil ilmnesid rängad kõrvaltoimed

Kogu maailm jälgib pingsalt infot koroonavaktsiini valmimisest  ja AstraZeneca / Oxfordi ülikooli vaktsiini on peetud üheks kõige tugevamaks pretendendiks tosinate konkurentide seas.

Pärast esimese ja teise faasi katsetusi loodeti, et AstraZeneca / Oxfordi ülikooli vaktsiin on üks esimesi, mis jõuab turule - veel sel aastal.

Kolmanda faasi kliinilistes uuringutes osaleb umbes 30 000 inimest USAst, Suurbritanniast, Brasiiliast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. Kolmanda faasi uuringud hõlmavadki  tavaliselt tuhandeid inimesi ja võivad kesta aastaid. 

Ravimifirma sõnul on uuringute katkestamine tavapärane tegevus, kui vabatahtlikel ilmnevad mingid seletamatud haigused.

Suurbritanniast pärit vabatahtliku haigestumise täpne põhjus pole siiski kinnitatud, uuringud peavad tegema kindlaks, kas see on seotud vaktsiiniga. Sellest sõltub ka kliiniliste uuringute komanda faasi jätkumine.

Teatavasti sõlmis Euroopa Komisjon 27. augustil ravimifirmaga AstraZeneca eelostulepingu COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Kui AstraZeneca vaktsiin saab müügiloa, on selle lepingu alusel võimalik vaktsiini saada ka Eestil.

Terviseameti andmetel on Eesti taotlenud eelostulepingu raames 1 330 000 vaktsiinidoosi 665 000 inimese vaktsineerimiseks. 

Kuivõrd Eestis ühtki selle vaktsiini uuringut ei toimu, siis ei ole Eesti ravimiametil rohkem teavet juhtunu ega ka uuringu täpse korralduse kohta. Samas ütleb ravimiamet, et mistahes mahuka uuringu puhul on tõenäoline, et mingi hulk osalejatest kogeb uuringu käigus terviseprobleeme.