KUULO KUTSAR KOROONAST: me ei saa epideemia kulgu oluliselt mõjutada, sest meil puudub kõige olulisem relv

„Epideemiate korral käib haigestumine ikka tõusude ja mõõnadega, sõltuvalt sellest, kuidas elanikud ennast üleval peavad. Kuid kogu seda epideemiaprotsessi kulgu me oluliselt mõjutada ei saa, sest  meil puudub kõige olulisem mõjurelv – vaktsiin,“ rääkis Kutsar.

Kutsar selgitas põhjalikult, kuidas käib vaktsiinide arendamine ja kas praegu on lootustandvaid koroonavaktsiine, mis võiksid peagi kasutusele tulla.

Kutsar sõnul on vaktsiiniarendajad aegade jooksul öelnud, et vaktsiinide kokkupanek pole üldse keeruline, kuid keeruline on selle tootmise korraldamine ja inimestele kättesaadavaks tegemine.

„Vaktsiinide kättetoimetamine rahvale allub üle maailma ühtedele ja samadele põhimõtetele, see tähendab, et loodav vaktsiin peab läbi tegema katsetused. Vaktsiinikatsetused algavad eelkliiniliste katsetustega, need tehakse tavaliselt loomadel.“ Epidemioloogi sõnul katsetatakse paljusid vaktsiine hiirtel, jõukamad riigid katsetavad ka ahvidel, näiteks šimpansidel.

„Kui katseloomade peal vaktsiin töötab, järgneb kliiniline katsetamine inimestel ja see koosneb juba kolmest faasist, kusjuures katsealusteks valitakse kas vabatahtlikud terved või nakatunud patsiendid. Nakatunud patsiente valitakse selliste vaktsiinide korral, mida kasutatakse ravi eesmärgil.“

Kutsari sõnul on kahte liiki vaktsiine – ravivaktsiinid ja profülaktilised vaktsiinid. Kogu maailm ootab praegu ühte või mitut head profülaktilist koroonavaktsiini.

Kliinilised katsetused tehakse eri maades ja loa annab vastava riiigi terviseamet.

1. faasis uuritakse mõnekümnel tervel vabatahtlikul vaktsiini ohutust ja jälgitakse eeskätt võimalike kõrvaltoimete tekkimist.

2. faasis uuritakse mõnesajal vabatahtlikul vaktsiini  efektiivsust ja immunogeensust – kuivõrd hästi suudab vaktsiin rakendada tööle immuunsüsteemi rakud.

„3. faasis uuritakse mitmel tuhandel  vabatahtlikul neid samu  toimeid, st efektiivsust ja immunogeensust ning ühtlasi määratakse kindlaks optimaalne, parim, inimestele sobivaim vaktsiinidoos, mida edaspidi  manustada,“ selgitas Kutsar.

Kuulo Kutsar rõhutas, et väga oluline tegur on vaktsiini efektiivsus. Ühest küljest jälgitakse, kui efektiivselt toimib vaktsiin  vabatahtlikel kliiniliste katsetuste käigus, aga teisest küljest, kuidas see toimib praktilises elus.

„Me peame meeles pidama, et vabatahtlikud valitakse välja väga rangete reeglite järgi – kes sobib ja kes ei sobi. Tingimuste nimekirjad on väga pikad. Teine efektiivsuse tüüp on nn vaktsiini praktiline efektiivsus, mida jälgitakse pärast seda, kui seda on lubatud kasutada laial avalikkusel, inimestel, keda pole välja valitud. Nendel inimestel on kroonilised haigused, neil on vastunäidustused jne. Nii et väga tähtis on vaktsiini praktiline efektiivsus.“

Kutsar tõi näiteks gripivaktsiini. „Kõige sagedamini puutume kokku gripivaktsiini efektiivsusega, sest igal aastal peab ju tootma uue gripivaktsiini ja inimesed peavad ennast uuesti vaktsineerima.  Kui võtta tootja gripivaktsiini info, siis seal on  efektiivsuseks määratud 90% ja rohkem. Praktikas aga teame, et gripivaktsiini efektiivsus varieerub hooajati ja vahel on see olnud  isegi 29%, vahel 52%, parimatel juhtudel jõuab see kuskil 70% juurde.“

Kutsar märkis, et möödunud nädala lõpu seisuga on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel ainult üheksa vaktsiini,  mis on jõudnud kolmandasse kliiniliste uuringute faasi.

Kutsari sõnul loodetakse praegu kõige rohkem Oxfordi ülikooli ja AstraZeneca vaktsiinile. USAs loodetakse põhiliselt Moderna vaktsiinile, aga ka Hiinas arendatakse hoolega mitut vaktsiini.

Intervjuud saab tervikuna kuulata SIIN.