Juhtkiri
16. november 2020, 18:21

Juhtkiri | Mida teha koroonavaktsiinist keeldujatega? (3)

Koroonavaktsiini ootel on Euroopa Komisjongi jaganud riikidele soovitusi, keda esmajärjekorras kaitsesüstida, kui vaktsiin algul väiksemate koguste kaupa saabuma hakkab. Vaevalt vaidleb keegi Eestiski vastu, et esmalt saavad kaitse meditsiinivaldkond, hooldekodude töötajad ja asukad, üle 60aastased ja teised riskigrupid ning eluliselt olulised töötajad. Samuti on igati mõistlik sotsiaalminister Tanel Kiige soov, et vaktsineerimised saaks tehtud tasuta.

Nii saaks kaitsesüstitud ka need, kes muidu ehk peaksid eeldatavalt paarikümneeurost hinda liigseks kuluks ning oleksid vaktsineerimata jäämisel potentsiaalsed viiruselevitajad ja ravivajajad. Liiati oleks vaktsineerimine ka kahekordse doosi korral ikkagi odavam kui praeguste hindade juures viiruseproovi võtmine oma ligi sajaeurose hinnaga. Kui testide analüüsimise võimekus suureneb detsembriks 10 000ni ööpäevas, tähendab see mitutkümmet miljonit eurot kuus, mis ongi samas suurusjärgus vaktsineerimise hinnaga.

Kuid rahast suurem pähkel on hoopis see, kuidas rahvas pakutavasse vaktsineerimisvõimalusse suhtub. Sotsiaalministeeriumi tellitud küsitluse andmetel on Covid-19 vaktsineerimisega nõus 60 protsenti elanikest. 26 protsenti teeks seda juhul, kui seda saab tasuta, 34 protsenti oleks nõus ka ise maksma. Need arvud on sedavõrd kasinad, et panevad küsima, milline on valitsuse tegevusplaan juhuks, kui ühel hetkel on vaktsiin kohal, kuid üle kolmandiku rahvast ei soovigi seda saada. 

Mis hakkab saama juhul, kui vaktsineerimisest keeldub osa arste, politseinikke või hooldekodutöötajaid? Kui neid potentsiaalsete nakkuselevitajatena senisele tööle jätta ei saa, siis kas seadus võimaldab neid teisele tööle üle viia või ametist vabastada ning kevadel tuleb koondamiste laine? 

Kui vaktsineerimine piisavalt massiliseks ei kujune, langeb riigile mitmekordne rahaline koormus, sest lisaks eraldatud ja sisseostetud vaktsiinile tuleb endiselt maksta testimiste eest ning hoida haiglaid valmis pidevaks koroonahaigete laekumiseks. Peamiseks peab jääma igaühe vaba valik, kuid harimine on oluline. Vaktsineeritud olemine ei peaks andma ka eeliseid – näiteks reisimisel –, sest osale võib vaktsineerimine tõesti olla vastunäidustatud.

Alustama peaks valgustusega, et ka reptiilide, tulnukate ja süvariigi ülevõimu uskujad kaasata nüüdisaegsesse tõenduspõhise meditsiiniga ühiskonda. Kevadel viiruse puhkedes õpetati Eesti rahvast käsi pesema. Nüüd jagasid president, riigikogu esimees ja peaminister soovitusi, kuidas maski kanda ja distantsi hoida. Samamoodi tuleb hakata rahvast harjutama mõttega, et n-ö vana elu juurde tagasipöördumiseks on vaja lasta end vaktsineerida.