Pidevas uute piirangute hirmus elavat kaupmeest võib aga mõistagi: kui traditsioonilistest ostukampaaniatest ei olda valmis loobuma isegi viirusest palju enam räsitud Musta reede sünnimaal Ameerikas, siis miks jätta klientidelt raha vastu võtmata Eestis?
Et ostuhulluse pole otsesõnu ära keelanud poliitikud ega terviseamet – üksnes korraldajaid hurjutanud ja mõista andud, et maskikohustuse ja 2+2 reegli eiramisele võivad järgneda soolased trahvid – seab see nende varasemadki otsused äraspidisesse valgusesse: näiteks Harjumaa gümnasist pole oodatud koolimajja, küll aga pealinna kaubanduskeskusesse hängima. Miks sulgeme enne õppe- ja töökohad ja alles siis lõbustusasutused, ei küsi viroloog ja teadusnõukoja liige Irja Lutsar seejuures mitte esimest korda.
Kahjuks on kaheldav seegi, kas kaubanduskeskuste pakutud ohutusmeede, et soodushinnaga kaupa ei pakuta mitte ainult ühel päeval nädalas, vaid tervel nädalavahetusel (või lausa terve nädala jooksul) hakkab ikka tööle soovitud moel, minimeerides hajutatud külastuste tõttu nakkusohtu, ega tingi hoopis olukorda, kus mõni nakatunud ostleja jõuab pikkade ostupühade jooksul algatada mitu uut haiguskollet. Seda enam, et maskikohustusse suhtub osa ettevõtjaid nähtavasti pigem ükskõikselt. Tulemust saame näha umbes paari nädala pärast, mis saab kahtlemata mõjutama ka seda, kuidas tähistavad eestlased tänavu jõule.
Enne poesabasse seismist tuleks endalt igal juhul küsida, kas asi on seda ikka väärt, pidades silmas mitte üksnes viirusohtu, vaid ka sooduskampaaniate tegelikku sisu. Nii on väljamaised hinnauuringud tuvastanud, kuidas kuni 60% ostupühadel pakutavast kaubast olid varasemalt sama või isegi soodsama hinnaga müügis. Sama fenomeni on ostlejad varasematel aastatel täheldanud ka Eestis või nurisenud, miks pakub kohalik kaupmees vaid harva suuremat kui 20% soodustust. Kui kallis on aga enda või lähedaste tervis?
Kommentaarid