KARDAD SEKSI KOHTA KÜSIDA? Noortenõustaja: noori ei tohi vastuvõtul riielda, arvustada ega mõista hukka

Noortenõustamine on mõeldud igast soost noortele. “Põhimõtteliselt on tegu arsti või ämmaemanda vastuvõtuga, kes on aga saanud spetsiaalse väljaõppe noortega tegelemiseks," selgitab naistearst Mairi Kaha, kes on  koolitanud noortenõustamise teemadel tervishoiutöötajaid nii Eestis kui ka välisriikides.

"Kui tavalisel vastuvõtul ei mõelda ehk nii palju noore patsiendi sotsiaalsetele ja psühholoogilistele muredele, siis noortenõustamisel peame sellega kindlasti arvestama ja nendega ka tegelema.”

Noortenõustaja juurde, kelleks on näiteks naistearst, ei tulda ainult arsti erialaste küsimustega. Noortenõustaja peab oskama noort kuulata ja tema leidma tema küsimustele ammendavad vastused. Kui seda teha ei suudeta, tuleb leida noorele koht, kuhu ta saaks pöörduda. “Noortenõustaja on inimene, kes tõesti tahab seda tööd teha ning omab ka spetsiaalset väljaõpet noorte murede kohta,” ütleb Kaha.

Milliste muredega enim noortenõustajate poole pöördutakse?

Enim käiakse ennast testimas – kas suguhaiguste osas või lihtsalt kontrollitakse tervist. Näeme oma töös, et eriti naistel on läinud teadmine selles osas paremaks, et kui ollakse kaitsmata vahekorras, siis tuleb pärast ennast võimalike suguhaiguste suhtes testida. Noorte naiste kaudu saame mõjutada ka noormeeste seksuaalkäitumist. Eelkõige seda osa, mis puudutab vastutuse võtmist. Näiteks kui noormees on olnud juhusuhtes, siis kuu aja pärast ei peaks tulema kontrolli mitte tema püsipartner, vaid just noormees ise. 

Selles mõttes on noortenõustaja töö, olgu nõustajaks arst, ämmaemand või õde, ka haridustöö. Kui me anname vastuvõtul edasi teavet, siis me võime eeldada, et noor viib selle ka oma tuttavatele. Lisaks oskab ta enda tervisekäitumist tulevikus paremini analüüsida ja vajadusel õigel aja “ei” öelda, kui me räägime näiteks kondoomi mittekasutamisest. Tõenduspõhine info aitab noorel oma otsustele kindlaks jääda ja ennast hoida.

Kui palju on koroonaaeg mõjutanud noorte käitumist?

Kurb on see, et noored ei pöördu kas teadmatusest või valeinfo levikust. Neile on jäänud segaseks, mis on plaaniline ja mis on erakorraline abi. Nad ei tule oma rasestumisvastaseid vahendeid küsima või pikendama, sest nad on mõnest tervishoiuasutusest saanud info, et praegu seda ei tehtagi. Ei paigaldata implantaate ega spiraale.

Kevadel oli isegi probleem sellega, et patsient, kes oli kirjas raseduse katkestamisele, ikkagi saaks vastavat abi. Me näeme seda, et noored on väga mõjutatavad. Praegu, kui nad on sunnitud olema pigem kodused ja vältima kontakte, siis ei käida ka arsti juures ja mõned asjad võivad sellisel juhul viltu minna – on selleks siis soovimatu rasedus, ravimata infektsioon või muu seksuaaltervisealane mure.

See ei ole ainult noore süü, vaid tihtipeale ei ole meedik suutnud mõelda, et kui ta ütleb noorele, et ta ei saa hetkel teda  aidata, siis mida me üldse teeme? Kui inimene saab signaali, et tema probleemiga hetkel ei tegeleta, siis ta jääbki ootama. Sellistel juhtudel oodataksegi kaua ning ühel hetkel on juba hilja. Näiteks kui me ei paigalda noorele rasestumisvastast vahendit siis, kui tal vaja on, siis järgmisel korral jõuab ta meie juurde juba soovimatu rasedusega, mida tegelikult oleks saanud vältida. Lisaks ei mõelda ka selle peale, et alati on võimalik soovitada alternatiive, et sellist olukorda vältida.

Kas iga arst, ämmaemand või muu tervishoiutöötaja saab olla noortenõustaja?

Kui tervishoiutöötaja on omandanud antud valdkonna pädevuse, siis võib sisuliselt igast arstist, ämmaemandast või õest saada noortenõustaja. Oluline on see, et nõustaja peab tahtma seda tööd teha, ta peab olema valmis noorte muredest ja probleemidest aru saama. Igal inimesel ei pruugi olla tahtmist kuulata noori ja soovi vastutust noorte murede osas enda kanda võtta.

Noortenõustaja on suure tõenäosusega noore esimene kontakt meditsiinitöötajaga väljaspool perearstikeskust ning see on jälle väga suur vastutus. Noortenõustajana peame tagama selle, et noore inimese kogemus tervishoiuteenustega oleks hea ning ei tekitaks temas üleliigset stressi ning pinget.

Oluline on, et noor saaks murele lahenduse omas tempos ja just sellisel viisil, kuidas see on talle turvaline ja vastuvõetav. Noort ei tohi kuidagi survestada, vaid peab arvestama tema soovidega ja lahendama probleeme tasapisi.

Kas see võikski kirjeldada noortesõbralikkust, mis käib noortenõustamisega kokku?

Jah, nii see peaks olema. See tähendab, et tervishoiutöötajana paned sa ennast noore inimese olukorda, mõistad seda, mis võivad tema muresid, tundeid ja tegevusi ka väljapoolt mõjutada.

Noored on vahel rohkem n-ö must-valge  ellusuhtumisega ja neil ei ole tihtipeale sellist elukogemust nagu täiskasvanutel. Me ei saa eeldada, et nad annavad kiired ja konkreetsed vastused meie küsimustele.

Noortesõbralikkus väljendub ka selles, et nende vastuvõtud toimuvad täiskasvanute vastuvõtust erineval ajal. See võimaldab tagada noorele privaatsuse ning vältida olukorda, kus võidakse kohtuda oma tädi, vanaema, ema või mõne teise tuttava täiskasvanuga.

Kuidas on noorte seksuaaltervis muutunud viimase 10 aasta jooksul?

Noored on muutunud selgelt teadlikumaks ja pöörduvad kontrolli kiiremini, kui seda tehti varem. On tekkinud usaldus, et julgetakse pöörduda. See on tulnud läbi selle, et ei riielda, ei arvustata ja ei mõisteta hukka.

Pöördutakse selleks, et abi saada ja kui on selge, et inimene peaks saama testitud, siis seda ka tehakse. Sellele ei järgne moraliseerivat suhtumist, sest elus võib igasuguseid asju ette tulla ja elukogemuse puudumise tõttu need apsakad noortel kiiremini tulevad.

Üldiselt me teeme ikkagi ise oma vead, vaatamata sellele, et tore oleks ainult teiste vigadest õppida. Vahel võib mõni viga olla lihtsalt fataalne ja see on väga kurb, kui seda peab omal nahal kogema. Paraku on just noored altimad riskikäituma elukogemuse vähesuse tõttu.

Mis on noorte nõustamiskeskuste tulevik?

On oluline, et noorte nõustamiskeskused toimiksid võrgustikuna. Need ei tohiks olla killustatatud, vaid kõik peaksid olema n-ö ühel lehel. Keskustel peaksid olema ühtsed seisukohad, suunad ja püüdlused. Kui noor on harjunud käima oma kodukohas nõustamiskeskuses ja on sunnitud millegipärast teise linna kolima, siis on oluline, et ta teaks, et ka seal on sama turvaline paik, kuhu pöörduda.

Seda on võimalik tagada ainult siis, kui kõik nõustamiskeskused on ühisel arusaamal sellest, kuidas teenust peab pakkuma ja missugused on standardid, mille järgi me noortega tegelema. See eeldab ühtse eesmärgi suunas liikumist ning ka arusaamist, et see pole lihtsalt üks raviteenus, vaid väga spetsiifiline ja suurt vastutust nõudev teenus. On vaja ühtset ning selget juhtimist, et kõik noorte nõustamisteenust pakkuvad asutused teeksid seda nii, nagu noored seda vajavad. Me pingutame selle nimel koos, et noorte tervis oleks prioriteet ning nad saaksid just seda abi, mida nad vajavad.

Nõustamiskeskused on mõeldud kuni 26-aastastele (kaasa arvatud) igast soost noortele. Nii teenused kui külastus on tasuta, ka kindlustamata noortele. Endale lähima noorte nõustamiskeskuse leiad siit: https://seksuaaltervis.ee/noorte-noustamiskeskused