Uudised

VIIRUS TAPPIS TEISED TEEMAD! Need on kümme kõige sagedasemat koroonaküsimust aastal 2020! 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 31. detsember 2020 08:00
Foto: Vida Press / Raigo Pajula / Martin Ahven
Detsembris tehakse ikka kokkuvõtteid, missuguseid sõnu või fraase on inimesed aasta jooksul veebist kõige enam otsinud.  Terviseportaalidest otsitakse sageli vastuseid, kuidas alla võtta. Aga mitte tänavu! 2020. aastal pole ühegi terviseteema kohta otsitud nii palju teavet kui Covid-19  kohta.

USA populaarse meditsiiniportaali WebMD aasta menukaimad otsingusõnad on seotud tavaliselt kaalulangetusplaanide või mõne haigusega, mis tabas  mõnda kuulsust. Aga 2020. aasta pole tavaline.  

Portaal avaldas esimese loo salapärasest viiruspuhangust Wuhanis 10. jaanuaril. Sellest ajast alates on avaldatud tuhandeid uudiseid, ekspertarvamusi, blogipostitusi ja videoid.  Ja inimesed on aina otsinud ja otsinud teavet salapärase viiruse kohta.  

Siin on 10 kõige populaarsemat otsingusõna ja -fraasi  Covid-19 kohta. 

1. Koroonaviirus / Mis on koroonaviirus? 

Pole üllatav, et see on kõige tavalisem otsingusõna. Kuni 2020. aastani polnud enamik meist kuulnudki sõna koroonaviirus, ehkki need on olnud me ümber juba aastaid. Üks koroonaviiruse leebemaid tüüpe võib põhjustada näiteks külmetushaigusi. Ilmselt poleks kellelgi midagi selle vastu, kui me ka edaspidi ei kuuleks koroonaviirusest enam midagi! 

Foto: Vida Press

2. Koroonaviiruse sümptomid / Covid-19 sümptomid 

Kui uus viirus hakkas pandeemiliselt levima, tahtsid inimesed teada, missuguste sümptomite korral tuleks tähelepanelik olla. Algul tundus, et haigus meenutab grippi – väsimus, palavik, köha. Kuid aja jooksul ilmnes ka uusi sümptomeid. Koroonaviirus võib põhjustada lõhna- ja maitsemeele kadu, kõhuprobleeme ja isegi insulti. Ja muidugi on veel tunnuseid, nagu punased silmad, minestamine, organite kahjustused (kopsud, süda, neerud, maks). 

Kõige rohkem tekitas segadust, et osal inimestel pole üldse haigustunnuseid, aga nad levitavad siiski haigust. 

Foto: Vida Press

Vahel ravivad juba olemasolevad ravimid ka uusi haigusi ja vahel hakkavad lihtsalt imelikud teooriad levima. Märtsis olid haiglad New Yorgis ja mujalgi ülekoormatud, inimesed olid hirmunud ja ootasid kiiret ravi. Sel põhjusel proovisid mõned arstid hüdroksüklorokviini, mida kasutatakse nt malaaria, luupuse ja reumatoidartriidi raviks. President Donald Trump tviitis, et koos ühe teise ravimiga võib see olla meditsiiniajaloo suurim läbimurre. Mõni päev hiljem aga suri üks mees, kes jõi sarnase nimega ainet, mida kasutatakse hoopis akvaariumites.  

Ravimi müük kasvas järsult, kui Trump teatas, et kasutab seda ennetava Covid-meetmena. Olukord jõudis selleni, et ravimit hakkas nappima haigetele, kes seda tõesti vajasid. Piinlik lugu lõppes juunis, kui USA toidu- ja ravimiamet teatas, et sel ravimil pole koroonaviiruse eest kaitsvat toimet ja mõnel võib see põhjustada südamerütmiprobleeme. 

Foto: Merilin Ulm

4. Deksametasoon (Dexamethasone).

Kui hüdroksüklorokviiniga läksid asjad viltu, siis oli üks teine ravim siiski paljulubav – kuid ainult raskete Covid-19 juhtumite korral. Seni on uuringud näidanud, et kriitiliselt haigetel kasutades vähendab deksametasoon suremust umbes kolmandiku võrra. Seda soovitatakse kasutada haigetel, kes vajavad lisahapnikku ja on pandud hingamisaparaadi alla. Kui Trumpil diagnoositi  Covid-19, anti ka talle deksametasooni, mis tekitas kohe kuulujutte, et kui haige ta siis tegelikult oli. 

Foto: Merilin Ulm

4. Normaalne kehatemperatuur 

Palavik on kõige tavalisem  Covid-19 tunnus, mistõttu paljudes kohtades hakati mõõtma temperatuuri, enne kui inimene võis poodi või mujale siseneda. Aga missugune siis on normaalne temperatuur? Normaalne pole ainult üks temperatuur, sest enamikul täiskasvanutel kehatemperatuur vaheldub päeva jooksul. Ja beebide kehatemperatuur on pisut kõrgem. 

Foto: Tairo Lutter

6.  Depressiooni sümptomid 

Muidugi pole see otseselt Covidi tunnus, kuid pärast 10 kuud eri tasemega piiranguid  on  Covidi mõju vaimsele tervisele siiski tohutult suur – majanduslikud raskused, isolatsioon, hirm. Seega pole ime, et ka see teema jõudis otsingus TOP 10sse. Arvatakse, et USAs on depressioon kolmekordistunud võrreldes koroonaeelse ajaga.  

Foto: Martin Ahven

7. Kui kaua püsib koroonaviirus pindadel? 

Meenuta pandeemia algust, kui keegi ei teadnud, kuidas koroonaviirus levib. Varasemad uuringud näitasid, et viirus võib püsida pindadel tunde või päevi, sõltuvalt pinna materjalist. Seega oli loomulik, et kiirustasime ostma desinfitseerimisvahendeid.  Praegu teame, et koroonaviirus levib eeskätt õhu kaudu, kuid mõni aeg tagasi näis, et piisab vaid viirusega saastunud pinna puudutamisest, et jääda haigeks.  

Ida-Tallinna keskhaigla Covid-osakond. Foto: Raigo Pajula

8. Kui palju inimesi sureb aastas gripi tõttu?  

See tundub täiesti tavaline küsimus, aga võrdlust gripiga kasutatakse ära väärinformatsiooni levitamiseks. Paljud koroonaeitajad võrdlevad koroonahaigust gripiga ja usuvad, et näiteks maski kandmise nõue on ülereageerimine. Kuid kui numbreid võrrelda, osutub Covid-19 palju surmavamaks. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on suremus Covidisse 10 korda suurem kui suremus grippi.

Aastas viib USAs gripp hauda  8200 kuni 20 000 inimest. USA on surnud  tänavu koroona tõttu üle 300 000 inimese. (30. detsembri seisuga 346 579). Kuid koroona on mõjutanud ka grippi – kuna inimesed vaktsineerisid end gripi vastu ja järgisid koroonapiiranguid, on tänavu gripp vähem levinud. 

Foto: MARIANNE LOORENTS

 

9. Kurguvalu ja COVID 

Enamasti pole kurguvalu tekitanud sulle mingit erilist muret. Ilmselt oled mõelnud, et oled külmetunud või sul on allergia. Aga kuna kurguvalu on üks Covid-19 sümptomeid, siis on raske päris rahulikuks jääda. 

Foto: Tiina Kõrtsini

10. Tsütokiinide torm 

See sõnapaar oli enamikule meist kuni kevadeni täiesti võõras, kuni teadlased avastasid, et see nähtus tekib mõnedel raskelt koroonahaigetel. Nähtus on tuntud palju kauem kui Covid-19 – see juhtub, kui inimese immuunsüsteem reageerib üle ja toodab väga suurel hulgal nakkusega võitlevaid aineid, mida kutsutakse tsütokiinideks. See kahjustab elutähtsaid organeid ja võib viia sepsise või isegi surmani.

Nagu ikka uute haiguste korral, uurivad teadlased edasi, kui tavaline on tsütokiinide torm väga raskelt haigetel.  

Ida-Tallinna keskhaigla Covid-osakond. Foto: Raigo Pajula

Samal teemal

15.01.2021
AASTA ARST ALICE LILL KOROONAHAIGETEST: haiglasse jõuab ka 30–60aastaseid, kelle seisund võib minna väga tõsiseks
03.01.2021
PROTESTILOOSUNGID KATSID SEINU: vandaalid tungisid USA kongressi juhtide kodumajade kallale
01.01.2021
Ööpäevaga lisandus 417 koroonapositiivset, suri viis inimest
30.12.2020
LUGEJATE LEMMIK 2020! Eesti biokeemik: peame end kaitsma surmava viirusedoosi eest kõigi võimalike vahenditega!