KRÕBE KÜLM ON TULEMAS: kas pakane tapab koroonaviiruse? (13)

Professor märgib Yle uudisteportaalis, et ülemaailmselt on koroonaviirus levinud igasugustes ilmastikutingimustes. Näiteks mitmes Lõuna-Ameerika ja Aasia riigis on koroonaviirus soojal ajal väga kiiresti levinud. Euroopas oli koroonaviiruse levik eelmisel suvel oluliselt aeglasem, mille põhjuseks peetakse rangete kevadiste piirangute mõju ja asjaolu, et inimesed olid puhkusel.

Globaalselt vaadates pole tegelikult hooajalist varieerumist seni olnud, ütleb  Julkunen.

Professori sõnul võib aga COVID-19sse haigestumine muutuda lähiaastatel selliseks, nagu on teiste hingamisteede viirusnakkuste korral –  kõige rohkem on nakatumisi sügistalvisel ajal.

Gripiviiruste levimise kõrghooaeg on talvel. Ka teised hingamisteede infektsioonid levivad kõige enam hilissügisel ja talvel. Ilkka Julkuneni sõnul on oluline põhjus inimeste käitumine: jaheda ilmaga suureneb kontaktide arv siseruumides ja nagu teada, kasvab siis nakatumise tõenäosus.

Professori sõnul kasvab külmal ajal haigestumine ka seetõttu, et külm ilm koormab hingamisteid. „See võib suurendada vastuvõtlikkust infektsioonidele,“ ütleb Julkunen.

Kahjuks tõdeb professor, et viirused ei karda pakast, vaid on ka jahedas levimisvõimelised. Pakasega on koroonanaviirus nakkav nagu teiste ilmadega, kuid vabas õhus on nakatumise oht selgelt madalam kui siseruumides.

Kevadel loodeti, et äkki soe ilm paneb viiruse levikule piduri. „Külm või soe ei lähe koroonaviirusele palju korda," ütles juba 2020. aasta märtsi lõpul viroloog Andres Merits Õhtulehele antud intervjuus. "Levik on tõenäolisem sisetingimustes, kuid see ei ole ilmselt tingitud peamiselt temperatuurist kui tihedamatest kontaktidest ja vähemast õhu liikumisest."  Ka Merits mainis juba kevadel, et koroonaviirus levib ka kuuma kliimaga maades.