Uudised

Sotsiaalministeerium vaktsineerimisvastaste puhul midagi ette ei võta: mida rohkem neile tähelepanu anda, seda hullem (40)

Toimetas Keit Paju, 16. veebruar 2021 17:44
KoroonavaktsineerimineFoto: Maria Kilk
Teisipäeval toimus sotsiaalkomisjoni istung, kus tuli jutuks ka see, mida ette võtta vaktsineerimisvastastega. Nii sotsiaalministeerium kui ka perearstide seltsi esindaja Karmen Joller nõustuvad, et lahendus on jätkata vaktsiinide teemal informeerimisega ja vaktsiinivastastele mitte tähelepanu pöörata.

Istungil küsis Eesti patsientide liidu esindaja, mida võetakse ette vaktsineerimisvastastega keset pandeemiat, kus vaktsineerimine inimelude päästmise ja ühiskonna toimimise nimel väga oluline on. “Vaktsiinivastasus pole uus nähtus, see on ühiskonnas teatud tasandil juurdunud. Kuidas te kavatsete nüüd, kui on akuutne ja kiire vajadus inimesi vaktsineerida, sellest võitu saada?”

Terviseala asekantsler Maris Jesse vastas, et vaktsiinivastastega pole tegelikult Eesti ühiskonnas väga suur probleem, kuna uuringud näitavad, et veendunud vaktsiinivastaseid on väga väike osakaal kogu ühiskonnast. Jesse sõnul tuleb suurem osa vaktsiinikahtlusest või -vastasusest sellest, et uute vaktsiinide puhul on inimesed lihtsalt ettevaatlikud. 

“On inimesi, kes täiesti mõistetavalt ütlevad, et nad soovivad rohkem infot erinevate vaktsiinide ja nende kõrvalmõjude kohta, ja teevad otsuse selle info pealt. Ma ei nimetaks neid inimesi kõhklejateks, sest nende suhtumine vaktsineerimisse on pigem soodne, aga nad ei tee otsust enne, kui on rohkem infot,” ütles ta. Jesse sõnul on vaja selleks, et rohkem inimesi end vaktsineeriks, anda lihtsalt aega otsustamiseks ja piisavalt pädevat infot, mille pealt otsus teha.

“Me ei hakka suunama oma energiat suhteliselt väikese osakaaluga vaktsiinivastastega argumenteerimisele, vaid eelkõige peame pakkuma infot ja vaktsineerimisvõimalusi neile, kes teevad vaktsineerimisotsuse info põhjalt,” sõnas Jesse.

Perearst ja perearstide liidu esindaja Karmen Joller ütles, et mida rohkem tähelepanu vaktsineerimisvastastele pakkuda, seda hullem. “Neil on õigus arvata, nagu nad arvavad. Aga meie saame inimesi informeerida, näidata neile eeskuju iseend vaktsineerides ja näidates neile, milline info on adekvaatne ja millist infot tuleks usaldada. Arstide strateegia on see, et me teavitame ja jagame infot selle kohta, mis vaktsiin teeb, mida mitte, millised on kõrvalmõjud, millised mitte.”

Muu hulgas paneb Joller ühiskonnale üldiselt südamele, et vaktsineerimisvastastele ei tohiks anda eetripinda. “Kui vaktsiinivastased tahavad oma ideid levitada, on neil selleks õigus, sõnavabadusest tulenevalt. Aga meil, ühiskonna liikmetena, on õigus otsustada, kas me anname neile eetripinda, reklaamipinda, aega. See on põhimõtete küsimus.”

Töö- ja terviseminister Tanel Kiik märkis istungil ka seda, et vaktsineerimine on väga oluline, et nakatumine pidurduks. Teadlaste sõnul tekib karjaimmuunsus viiruste vastu siis, kui viiruse vastu on vaktsineeritud 70% inimestest.

Kuna Eestis selleni jõutakse, sõltub Kiige sõnul inimeste isiklikest valikutest ja tervisevaldkonna suutlikkusest. Tema sõnul võiks oktoobriks olla vaktsineeritud vähemalt 50% ühiskonnast, kuid valitsuse huvi on saavutada 70% vaktsineerimine järgmise viiruspuhangu alguseks ehk tulevaks sügiseks.

“Arvata on, et koroona 2021. aastal kuhugi ei kao ja see haigus ringleb veel pikalt. Seetõttu on meie huvi, et võimalikult paljud inimesed kasutaksid vaktsineerimisvõimalust. Eks tuleb teha kampaaniat, ka sihtrühmade lõikes, et inimesed tuleks vaktsineerima,” märkis ta. 

Kiik ennustab, et nagu eelmisel aastal, leeveneb nakatumine ka selle aasta kevade ja suve perioodil, seetõttu on perearstidel suur vastutus leida viis, kuidas veenda inimesi vaktsineerima ka sel perioodil. “Teada on, et sügisel sõltub pandeemia kulg sellest, kui paljud kevadel-suvel end vaktsineerivad,” tõdes Kiik, et sellest sõltub, kas sügisel tuleb elukorraldust taas piirangute-eriolukorraga tõkestada.