Uudised

JÄÄVIHMA MÕJUD: kaos, rekordarv libeduseohvreid ja otsakorral kipsivarud (12)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 25. veebruar 2021 16:15
Pilt on illustratiivne. Foto: Vida Press
23. veebruari jäävihm põhjustas üle Eesti, eriti aga Tallinnas ja Harjumaal suure kaose. Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskusesse tõi libeduseohvreid rekordarv kiirabisid – 92. Rekordarv traumapatsiente saabus ka Regionaalhaigla traumakeskusesse. 

 „Andmete järgi löödi ITK ajaloo kiirabi rekord. Meil käis 24 tunni jooksul 92 brigaadi. Viimase aja koormust arvestades oli ka patsiente väga palju - 191. Eelmise aasta jooksul jõudis haigete arv ühes päevas üle 145 kaks-kolm korda," ütles ITK EMK juhataja dr Märt Põlluveer.

Samal teemal

 23. veebruari jäävihm põhjustas üle Eesti, eriti aga Tallinnas ja Harjumaal suure kaose – ligi kolmsada avariid ja sadade libedusest tingitud traumadega inimeste kuhjumise EMK-sse. Võrreldes tavapärase talve ööpäevaga tõusis kiirabi väljakutsete arv kolm kuni neli korda.

Põlluveer ütles, et suure koormuse tõttu oli vaja appi kutsuda personali. „Suur tänu valvearstidele ja eriti ortopeedidele, kes suutsid nii operatiivselt nii paljusid patsiente abistada. Märgin ära ka õed ja arstid, kes olid nõus lisaks appi tulema. Ka radioloogid tulid appi ja vastasid mitmekesi. Labor aga kiirendas meie analüüside liikumist. Ortopeedid konsulteerisid peaaegu keset lõikust, sest kõnede hulk oli väga suur."

"Ära tarvitati suur osa osakonna kipsivarust, siiski pidasid meie varud vastu ja seintelt kipsi lahasteks ei olnud vaja leotada," ütles dr Märt Põlluveer.Foto: Raigo Pajula

Kokku pöördus 23. veebruaril ITK erakorralise meditsiini keskusesse 191 patsienti, kellest 33 jäi edasisele haiglaravile. „33 haiget on ka varem saadetud statsionaarsele ravile, aga seekord sai ortopeedia keskus põhisurve osaliseks, võttes vastu 14 haiget," märkis Põlluveer.

„Umbes 12.30 süvenes olukord, kus kiirabi ei saanud meie estakaadile sõita, kuna oli väga libe. Meie aktiivne julgestus muutus siis liivatajaks ja viskas nn hallist kastist estakaadile liiva. Majandusosakond tegi lööktööd ja organiseeris meie EMO ette ja ümber C- korpuse libedusetõrje. Aga sai ka looduselt nöökida, sest visatud killustik jäätus umbes tunni jooksul uuesti ja nii tuli tööd otsast alustada," kirjeldas EMK juhataja raskusi.

„Tegime 110 tomograafiat,  67 röntgenit, 2 ultraheli. Ära tarvitati suur osa osakonna kipsivarust, siiski pidasid meie varud vastu ja seintelt kipsi lahasteks ei olnud vaja leotada," rääkis EMK juhataja Põlluveer.

Rekordarv patseinte ka Regionaalhaigla traumakeskuses

Iga kolme-nelja minuti tagant saabus ka Regionaalhaigla EMOsse uus patsient, kes vajas kukkumise tagajärjel meedikute abi.

“Tänavu sattus see päev, mil meie traumakeskusesse pöördus rekordarv patsiente, vabariigi aastapäeva eelsele päevale. 24 tunni jooksul teenindasime tavapärase 225 patsiendi asemel 335. Maksimaalne järjekord traumapunktis oli 49 patsienti ja keskmine ooteaeg üle kolme tunni,” selgitas dr Novak. “Traumapatsientide vastuvõtt toimus paralleelselt kolmes kabinetis ja tööle olid rakendatud täiendavad meeskonnad. Hommikuks oli olukord juba märksa parem – traumapunkti ukse taga ootas järjekorras kõigest kaheksa patsienti.”

"Maksimaalne järjekord traumapunktis oli 49 patsienti ja keskmine ooteaeg üle kolme tunni,” ütles dr Vassili Novak. Foto: PERH

„23. veebruari valve oli üks töisemaid, mida olen 20. aasta jooksul EMOs töötades näinud, kuid ometi sujus kõik suurepäraselt,“ ütles erakorralise meditsiini osakonna vanemarst dr Kristiina Põld.

„Kindlasti tuleb esile tõsta valves olnud ortopeedide – dr Taavi Hõrandi ja dr Nele Juntsoni suurepärast organiseerimisvõimet. Tänu neile leiti kõikidele hospitaliseerimist vajavatele patsientidele hommikuks operatiivselt osakonnas koht, oli selleks siis kas või kiiritus- või keemiaravi osakond, mis tagas EMO normaalse toimimise,“ lisas dr Põld.

„Suur tänu ka erakorralise meditsiini residendile dr Karmen Veermele, ortopeedia residendile dr Kätlin Puksandile ja dr Glib Lukinovile, kes tulid EMOsse vabatahtlikult appi ja töötasid ennastunustavalt. Samuti tänud dr Karl Erik Lillole ja dr Maria Artamonovale, kes tegelesid traumaga pöördunutega,“ ütles dr Põld.