TARTU MARATONI KOLLE | Lanno: „Lähikontaktsete ringi on väga raske hoomata.“ (196)

Terviseameti meediasuhete spetsialist Merilin Vernik kinnitas laupäeval Õhtulehele, et endiselt on maratoniga seoses viis nakatunut ja 20 lähikontaktset. 

Pühapäeval startisid 3480 suusasõpra Tartu Maratoni 63 või 31 lumisele kilomeetrile. Esmaspäeval ilmnesid esimestel neist haigussümptomid. Viiel puhul on koroonatest nüüdseks andnud positiivse tulemuse. Kui Õhtuleht terviseametist haigestunute arvu küsis, oli vastuses üks sõna alla joonitud: „hetkel“. Järgmised päevad toovad ilmselt lisa.

Koroonapatsient on nakkusohtlik ka kuni kaks päeva enne sümptomite ilmnemist. Haigestunute lähikontaktseks loetakse praeguse seisuga umbkaudu 20 inimest. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno rääkis, et nende Lõuna-Eesti osakond suhtleb praegu aktiivselt suusapeo korraldajatega, et võimalikud haigestunutega rajal kokku puutunud välja selgitada, aga tegu on keerulise ülesandega.

„Me saame nad ära kaardistada, aga kas see täpselt ka lähikontaktsuse kriteeriumid välja annab: suusad on ju teatavasti meeter ees ja meeter taga. Rajad on küll üksteisele lähemal. Aga see inimene võis ju kokku puutuda kellegagi ka varasemalt: rinnanumbrit välja võttes, suuski ette valmistades, võib-olla tualetis või mujal käies. Tegelike lähikontaktsete ringi on väga raske hoomata,“ ütles Lanno.

Viimased kaks päeva on toonud Eestis uued nakatumiste koroonarekordid, viimati 1204 esmanakatunut, ja kõik prognoosid näitavad, et seis läheb lähinädalatel aina hullemaks, enne kui uued piirangud mõju peaks avaldama.

Haiglaravi vajab reedese seisuga 510 patsienti, neist 63 intensiivravipalatis. Lanno allkirjastas reedel käsu luua haiglatesse juurde uusi voodikohti: haiglavõrgus peab eksisteerima 926 vaid koroonapatsientidele mõeldud kohta, sealjuures eriti kitsas käes on intensiivravivooditega.

27. veebruaril 2020 tuli teade esimesest registreeritud koroonajuhtumist Eestis. 27. veebruariks 2021 on ainuüksi viimase kahe nädalaga tulnud juurde üle 11 000 haige! „Kas me tõesti ei ole selle aastaga midagi õppinud?“ küsis Lanno. „Olukord on ülikriitiline.“

Seis pole taoliseks muutunud ju viimase nädalaga – nii nagu praegu nähakse ette tulevaid rekordnumbreid, võis kriitilist seisu ette aimata ka enne alles eelmisel nädalavahetusel (!) toimunud Tartu Maratoni. Miks lubas terviseamet tumedat tulevikku teades tuhandetel inimestel suusapeoks Otepääle kokku tulla?

„See oli valitsuse otsus,“ vastas Lanno. Täpselt sama, poliitikud otsustasid, ütles veidi rohkem kui nädal tagasi maratoni toimumise kohta ka ameti asejuht Mari-Anne Härma.

Otsuse suusamaratonid lubada tegi juba laiali minemisest teatanud eelmine valitsus 19. jaanuaril, mil riiklik viimase kahe nädala nakatumisnäitaja oli 601 haiget 100 000 inimese kohta. Maratoni toimumise päevaks oli see juba 726 ja praeguseks 887!

Lanno täpsustas: „Terviseamet sel hetkel, vaadates neid nakatumisnumbreid, mis näha olid, tegi hinnangu, arutas seda ka teadusnõukoguga ja toona me pidasime vajalikuks anda soovitus maraton korraldada. Aga valitsus langetas lõpuks otsuse, kas seda lubada või mitte.“

Tartu Maratoni korraldajad postitasid pühapäeval oma kodulehele ka tänusõnad abilistele. Esimesena sai tänatud talve toonud taevataat ja siis: „Eelmist valitsust, et andsite eriloa Tartu Maratoni korraldamiseks. Praegust valitsust, et seda luba ei tühistanud. Kultuuriministeeriumit, et olite olemas ja meie poolel, kui teid vajasime. Terviseametit ja PPAd, et näitasite küll musklit ning sundisite meid väga pingutama, aga maratoni toimumist ära ei keelanud.“