VÄÄRT NÕU TERAPEUDILT: nende võtete ja vahendite abil on kergem voodihaiget aidata

Küsimused voodihaige abistamise kohta tekivad tihti alles siis, kui ollakse olukorraga esmakordselt silmitsi, räägib Invaru abivahendikeskuse füsioterapeut Tiina Trukits. „Voodihaige puhul on vältimatuid toiminguid, mis nõuavad tema liigutamist , olgu see siis pesemine, riietamine või mähkmete vahetus. Liikuvamaid inimesi on aga vaja abistada ka istuvasse asendisse, ratastooli või pesemistooli.” 

Libistamistehnika kinnaste ja linaga

„Voodihaige keeramiseks tema hooldamise ajal või tema asendi korrigeerimiseks saab kasutada libistamiskindaid,“ toob Trukits näite lihtsamast abivahendist. „Libikinnaste välimine pind on libe ja sobib hästi voodis ning ratastoolis näiteks vaagna ja õlavöötme asendi korrigeerimiseks. Samas sobivad need ka kogu keha või suuremate kehaosade liigutamiseks mitte liiga teha mitte liiga teha–selleks tuleks libistada kinnastes käed keha alla kohtadesse, kus keharaskus on madratsi pinnale kõige suurem, ja nihutada inimest järk-järgult.”

Voodihaiget saab  liigutada ka libedast materjalist libistamislina abil, mis aitab vähendada hõõrdumist. „Libilina on valmistatud madala hõõrdejõuga riidest või geeliga täidetud plastikust, mis aitab hooldatavat üle pinna libistada, mitte tirida või tõsta. Libilina kasutatakse inimese liigutamiseks ühelt aluselt teisele, voodis asendi muutmiseks või nihutamiseks ning istuma aitamiseks,” kirjeldab Trukits. Tema sõnul on asendi muutmisel vaja enamasti kaht hooldajat, kuid oskuslikul kasutamisel on võimalik teha mõned toiminguid ka üksi.

„Libilina kasutades tuleks linast kinni võttes hoida käed voodi ja hooldatava inimese lähedal ning lina peal olevat inimest võiks libistada, mitte tõsta. Samuti peaks lina olema inimese all pingul, et vältida sikutamist. Kui haige kasutab elektrilist puldiga juhitavat funktsionaalvoodit, siis üles-alla ja külgsuunas nihkumisel tuleks voodi seadistada horisontaalasendisse,” õpetab terapeut. 

„Küll aga tasub meeles pidada, et kui tegemist pole vaid ühelt poolt libeda linaga, tuleb libilina alati peale kasutamist inimese alt eemaldada, et vältida iseeneslikku libisemist ja vigastuste teket,” paneb Trukits südamele. „Kui inimesel on lamatisted või tundlik nahk, võib libistamine tekitada valu. Samuti on probleemne libilina kasutamine suure kaaluga inimeste puhul, sest vaja on rakendada palju jõudu.”  

Libistamislaua abil ratastooli

Inimese aitamiseks voodist ratastooli, duši- või potitooli või ka ratastoolist autosse saab võtta abiks  libistamislaua. „Selle vahendiga saab istuvas asendis inimene iseseisvalt või hooldaja abiga libistada abivajajat ühelt pinnalt teisele ehk siirduda külje suunas,” selgitab terapeut.

„Libistamislaua väiksemaid versioone saab abivajaja kas või oma seljakotti pista. Kui inimesel on näiteks alakeha liikumatu, kuid üldine füüsiline vorm hea ja käed tugevad, saab kasutaja end sellega ka ise aidata,“ toob Trukits välja. Libilauda kasutades tuleb kindlasti pöörata tähelepanu naha kaitsele. „Libilaud ei pruugi sobida suure kehamassiga ja õrna nahaga inimestele.”

Libilauaga on vaja küll harjuda, kuid vilumuse tekkimisel teeb see aitamise oluliselt mugavamaks, sest abivajajat liigutatakse libistades, mitte tõstes. „Siirdumine peaks alati olema läbimõeldud ja ettevaatlik. Kätega toetamisel võib panna käed rusikasse ja jälgida, et sõrmed ei jääks libilaua alla. Samuti tuleb pöörata tähelepanu jalgade asendile ja vajadusel siirduda koos ortoosidega.”

Terapeut lisab, et siirduda võiks enam-vähem sama kõrgusega tasemele ja arvestada, et madalamale pinnale on alati kergem siirduda. „Voodist ratastooli siirdumisel tuleks asetada ratastool voodile võimalikult lähedale, umbes 30kraadise nurga alla, lukustada rattad, eemaldada jalatoed ja voodipoolne käetugi. Seejärel asetada libilaua üks ots voodile ja teine ratastoolile ning istuda või toetuda libilaua otsale. Käte abil istmikku tõstes ja end kergelt edasi libistades saabki abivajaja istuda ratastooli, kohendada seal oma asendit ja eemaldada seejärel libilaua.”

Tõsterihm abistaja vööl

Kui libistamislaua kasutamine ei õnnestu ja liikumine voodist näiteks ratastooli tundub abistajaga lihtsam ja mugavam, saab kasutada ka spetsiaalseid tõsterihmasid. „Tõsterihm käib kas tõstetavale või abistajale ümber vöö. Nii saab abistaja või abivajaja selle aasadest mugavalt ja kindlalt kinni võtta, ilma et peaks haarama kinni näiteks inimese riietest või jäsemetest. Tõstevööd saab abivahendina kasutada näiteks tõusmisel, istumisel ja ka kõndimisel.“  

Rihm peab olema tihedalt ümber keha, et vältida selle nihkumist. „Abistajal tuleb tõmmata rihmast ja samal ajal kanda keharaskus ühelt jalalt teisele ning otseselt tõstmist võimalusel vältida. Inimene, keda tõstetakse, peaks ise võimalikult palju kaasa aitama,” soovitab terapeut.

Kodune tõstuk

Abistaja koormuse vähendamiseks on olemas ka koduseks kasutamiseks mõeldud kompaktsed tõstukid koos linguga. „Tegemist on ratastel elektrilise tõstukiga, mille abil saab aidata tõsta voodihaiget voodist, toolist, põrandalt või vannist. Vajadusel saab kasutada tõstukit haige transportimiseks erinevate tubade vahel.” 

Tõstelingu kuju ja suuruse peab valima vastavalt kasutaja kaalule, mõõtudele ja füüsilisele võimekusele ning ling ja tõstuk peavad omavahel sobima. „Tõstuki kasutamiseks tuleb esmalt sättida ling korrektselt voodihaige keha ümber ja seejärel see tõstuki külge kinnitada, et liigutada inimene vajalikku kohta. Tõstes tuleb voodihaige paigutada tõstuki kahe jala vahele,” kirjeldab terapeut. „Oluline on hoida stabiilset asendit ning vältida tõstuki ja abivajajaga koos liikudes äkilisi pöördeid – inimene ei tohiks lingus olles liigselt kõikuda ega liikuda.”

Inimest ei tohiks jätta lingu üksinda, samuti liiga kauaks istuma, eriti kui esineb tundlikkuse häireid. Nii tõstukit kui lingu peaks regulaarselt hooldama.

Abistaja ja lähedase jaoks kõige mugavama lahenduse leidmiseks soovitab terapeut abivahendikeskuse spetsialistide ja terapeutidega nõu pidada, et leida võimalused ja vahendid, millest on ka päriselt abi ja mis võetakse  kasutusse