Hea nõu

LEIA ÕIGE TASAKAAL! Selle aine vähesust seostatakse nii ärevuse, depressiooni kui ka viletsate juustega 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 30. märts 2021 06:00
Foto: Vida Press
Kui toidulisandite vajalikkusest oleks olemas edetabel, siis oomega-3 rasvhapped võiksid D-vitamiini järel olla teisel kohal. Miks? Toitumisnõustaja Teele Teder selgitab.

Uuringute järgi esineb oomega-3 defitsiiti kuni 85% rahvastikust ning rasedad ja imetavad emad saavad vähem kui 18% lapse tervisele vajalikke oomega-3-rasvhappeid. Need on märkimisväärsed numbrid, eriti kui arvestada, kui oluline on oomega-3 rolli meie organismis.

Oomega-3-rasvhapped ehk asendamatud rasvhapped on inimese organismile elulise tähtsusega, kuna meie keha neid ise toota ei suuda või teeb seda vaid vähesel määral. Oomega-3-rasvhappeid on palju, neist enim uuritud on ALA, DHA ja EPA.

Samal teemal

Õige tasakaal

Oomega-3 teemaga seoses räägitakse kõige enam selle tasakaalust oomega-6 rasvhapetega. Nende kahe rasvhappe omavaheline suhe on äärmiselt oluline ja võiks ideaalis olla 1:1. Nii see inimestel tavaliselt siiski pole. Üldiselt kipub see olema tugevalt oomega-6 kasuks, vahel on see suhe isegi 1:40. Öeldakse, et organism tuleb ka toime suhtega 1:3 ning seda peetakse heaks tulemuseks.

Kui oomega- 3 ja oomega-6 omavaheline suhe pole tasakaalus, siis on organism väga vastuvõtlik erinevatele põletikele ja haigustele. Paljud uuringud on näidanud, et oomega-3 regulaarne tarbimine vähendab allergiaid ning et ka näiteks rasedusaegne oomega-3 rasvhapete defitsiit võib soodustada lastel allergiate teket.

 Mure seisneb aga selles, et oomega-6 rasvhappeid leidub meie toidulaual külluslikult – neid on teraviljades ja nendest valmistatud õlides, seemnetes ja pähklites, eriti külluslikult päevalilleseemnetes ja -õlis, aga ka lihatoodetes, sest paljud loomad on teraviljatoidul.

Oomega-3 rasvhappeid sisaldavaid toite on meie laual aga tunduvalt vähem, paljudel peaaegu üldse mitte. Seda rasvhapet saame kaladest ja mereandidest. Taimsetest allikatest leidub seda linaseemnetes ja samaväärsel määral ka tšiiaseemnetes. Oomega-3-rasvhappeid saame ka tudra- ja linaseemneõlist, natuke leidub seda Kreeka ja pekaanipähklites ning rapsiõlis. Mainitud toiduained pole just kuigi tihti meie igapäevases menüüs.

Foto: Pixabay

Aju funktsioneerimine

Foto: Pixabay

Ärevuse leevendaja

Oomega-3 rasvhapetel on arvestatav toime ärevuse langetamisel.  Mitmed viimase kümne aasta jooksul korraldatud uuringud toetavad nende kasutamist ärevushäire puhul. Näiteks on leitud, et toidulisandid, mis sisaldavad oomega-3 rasvhapete hulka kuuluvat eikosapentaeenhapet (EPA), leiti olevat sama efektiivsed depressioonisümptomite leevendajad kui antidepressant fluoksetiin. Uuringu eesmärk oli võrrelda EPA ja fluoksetiini toimeid eraldi ning nende kahe kombinatsioonina raske depressiooni puhul.

Uurimisalustele anti kaheksa nädala jooksul iga päev 1000 mg EPA-d, 20 mg fluoksetiini või neid mõlemaid. Uurijad leidsid, et 1000 mg EPA manustamine igapäevaselt leevendas depressioonisümptomeid 56 protsendil juhtudest, omades sarnast toimet antidepressant fluoksetiiniga. Kui anti neid mõlemaid koos, olid tulemused veelgi paremad, nimelt vähenesid depressioonisümptomid koguni 80% juhtudest.

Märgid oomega-3 puudusest

Märgid, mis võivad viidata oomega-3 puudusele organismis, on halb mälu või kontsentreerumishäired; halb koordinatsioon või häiritud nägemine; kuivad juuksed või kõõm;  kuiv ja kare nahk ja kalduvus ekseemile;  sage urineerimine või janu;  põletikulised protsessid; kõrge vererõhk või suur vere lipiidide tase;  aeglane haavade paranemine;  foobiad, depressioon või ärevushäired.