Uudised

Tagantjärele tarkus: meditsiinipersonali ja haiglakohti oleks tulnud suurendada eelmisel aastal (32)

Toimetas Katrin Rohtla, 3. aprill 2021 15:04
Koroonaviiruse teine laine.Foto: Tiina Kõrtsini
Kas tagantjärele tarkusena oleks võinud juba möödunud aastal suurendada haiglakohtade ja meditsiinipersonali arvu? Äkki oleksime sel viisil vältinud tänast olukorda, kus Regionaalhaigla koormus on viimase piiri peal? Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu leiab, et riigis võiks olla kiirkursuste pakett, et koolitada tervishoiusüsteemi jaoks reservi.

"Esimese laine ajal tegelesime teemaga väga süsteemselt. Nii Regionaalhaigla kui teiste haiglate kontekstis mõeldi läbi isegi välihaigla kontseptsioon. Nüüd mõistame, et tegelikult tuleb hakkama saada teisiti. Esimese laine ajal oli meie jaoks tegemist täiesti uue viirusega. Me polnud aastakümneid näinud ei üleriigilist ega ka ülemaailmset pandeemiat. Olukord oli kõigile uus. Olime valmistunud teistsugusteks kriisideks nagu rongiõnnetus, laevahukk või lennuõnnetus. Pandeemia plaan meil puudus. Saime selle küll kiiresti valmis, kuid ettevalmistus oli puudulik, sest me ei pidanud seda tol ajal vajalikuks. Samas reageerisime kriisisituatsioonis kiiresti ja tegime vajalikud ettevalmistused: planeerisime teekondasid ja mõtlesime läbi kõiksugu momente. Väga mitmed aspektid langesid positiivselt kokku. Võtame näiteks kaugkonsultatsiooni. Ma poleks uskunud, et konservatiivses ja teaduspõhises keskkonnas võetakse kaugkonsultatsioon arstide poolt nii hästi vastu. Arstid kasutavad seda võimalust tänaseni aktiivselt," ütleb Peedu PERH-i podcastis.

Kindlasti ei tahaks ma nõustuda väitega, et esimese laine ajal jäeti olulised otsused tegemata. Tehti palju ja õigeid otsuseid. Jällegi, need kaks lainet pole omavahel võrreldavad. Kui mujal piirkondades räägitakse juba kolmandast lainest, siis usun, et kolmas toob meile täiesti uued väljakutsed. Näiteks teise laine ajal oli viiruse levik, tulenevalt Briti tüvest, hoopis kiirem," lisab Peedu.

Kas tervishoiusüsteemis on täna piisavalt reserve?

"Personalipuudus on kahtlemata selle kriisi võtmeteema. Enne pandeemiat oli puudus ligikaudu 150–200 õest. Neid oli juba rahu ajal keeruline leida ning ilmselgelt täna veelgi keerulisem. Aga virinast ja halast tuleb üle saada ja tegutseda! Kui oleme kuulutusi sotsiaalmeedias ja avalikus meedias jaganud, siis on tagasiside olnud üllatavalt positiivne. Need, kes töötavad mujal osakoormusega, soovivad enda koormust tõsta. Eile saime Eesti kaitseväest seitse ajateenijatest parameedikut oma ridadesse. Kliinikute juhtide sõnul oli eilne päev ainuüksi sellepärast positiivne, et nad nägid neid entusiasmist pakatavaid noormehi, kes tahtsid toimetama ja abistama tulla.

On ka teist laadi üllatusi. Sel nädalal võttis minuga ühendust kunagine kolleeg, kes on parajasti läbimas COVID-hooldaja kiirkursust. Igapäevaselt toimetab ta küll juristina, kuid tal on suur soov panustada. Nii ongi meie õendusdirektor talle parasjagu aprillikuuks hooldaja tööd organiseerimas. Ressurssi leiab ja tuleb olla nutikas. Tuleb kutsuda, tuleb endast märku anda. Intensiivraviõdesid me paraku ei leia, sest õppeperiood on väga pikk. Aga kui me räägime õdedest-hooldajatest, siis on see täiesti võimalik," toob Peedu positiivseid näiteid muutustest.

"Mis on õppetund? Siin oleme kõik tagantjärgi targad. Nii meil Regionaalhaiglana kui riigil tervikuna peaks olema nii-öelda kiirkursuste pakett. Pakett, mis koolitaks inimesi, kellel on küll vastav haridus, kuid kes töötavad tänaseks teisel erialal. Selline võimalus praegu puudub. Katsetasime seda meetodit esimest korda alles esimese ja teise laine vahel. Koos Lääne-Tallinna Keskhaiglaga mõistsime, et tegelikult peavad haiglad olema võimelised vastu võtma erinevaid patsiente. Meie patsiendid on väga erineva profiiliga, kuid see võimekus peab olema. Selleks on omakorda vaja koolitusi. Nii haigla kui riigi vaatevinklist peame olema järgmisteks kriisideks paremini valmistunud," leiab Peedu, kelle sõnul on kõige suurem puudus õdedest just Põhja-Eesti piirkonnas, eelkõige Tallinnas.

"Lõuna-Eesti haiglatel läheb selles mõttes paremini. Antud teema on olnud õhus juba oma 10 aastat. Arvan, et pandeemiast õppides peaks sellega kiiresti ja otsustavalt edasi liikuma. COVID-patsientidega tegeleb sisuliselt kaks korda rohkem personali kui tavapatsientidega, kuna meditsiinipersonal peab olema täisisikukaitsevahendites. Nad ei saa tööd teha rohkem kui kolm tundi, mis omakorda suurendab roteerumist. Kui rahu ajal oli puudu 150–200 õde, siis pandeemia ajal on puudujääk kahekordne."