VIDEO | Irja Lutsar ühiskonna avamisest: valge raamat on suur samm edasi (119)

Lutsar rõhutas, et päris kõiki vastuseid ei ole võimalik ühte raamatusse kirja panna.

"Valge raamat on justkui plaan, kus on mingisugused seisukohad paika pandud, kuidas edasi minna. Loomulikult ei saa iga ettetulevat stsenaariumit sinna kirja panna. Aga parem on plaan kui täiesti ilma plaanita olemine. Nii et, ma arvan, et see on suur samm edasi. Meil on vähemalt mingi plaan olemas, mille järgi minna. Mis on meie seisukohad ja prioriteedid, on seal ka kirjas," lausus ta.

Raamatus on olemas nõndanimetatud valgusfoor, millel on neli taset. Lisaks on olemas tabelid, mida teha ühes või teises tsoonis, mida teeb riik, mida tavakodanik. Inimestele on antud juhised, mida võib erinevates tsoonides teha. 
"Põhiseisukohad on paika pandud, aga seal tõesti ei ole kirjas, mitmendal mail avatakse see või teine pood või kool. Seda on väga raske nii pikalt ette planeerida."

Lutsar möönis, et koroonaolukord on piirkonniti erinev, kuid tõi välja, et piirangute muutmine piirkondlikult ei pruugi alati töötada. 

"Teadusnõukoda soovitas piirkondlikke lähenemisi detsembris ja seal see oht oli, et kui Narva spaa on kinni, siis läheb inimene Rakvere spaasse. Täpselt niimoodi see juhtuski. On teatud asjad, kus piirkondlikkus ei tööta. Vaevalt, et keegi Tallinnast Haanjasse kooli hakkab käima, nii et teatud kohtades see töötab. Paindlikkus peab valges raamatus sees olema," sõnas Lutsar.

Seetõttu peab ta mõistlikuks piirkondlike mõõdikute kehtestamist. "Kas nüüd igale külale, aga igale piirkonnale kindlasti on oma mõõdikud. Näiteks saartel võib kasutada teistmoodi lähenemist," märkis Lutsar.

Lutsari sõnul oli selle nädala algul üllatuseks, et laiemalt on levima hakanud koroonaviiruse LAVi tüvi.

"Briti tüve on meil 80 protsenti juhtudest. Temaga midagi teha ei saa, ta on meil siin kohal. See nädal oli üllatuseks, et kui me muidu leidsime üks-kaks LAVi tüve, siis sellel nädalal tuli üheksa juhtu. Tänaseks oleme targemaks saanud, et nad on kõik kas otseselt sisse toodu või on kontakt nendega," rääkis Lutsar.

Kui seni tulid LAVi tüved Tansaaniast või mõnest teisest Aafrika riigist, siis need tüved on toodud Soomest.

"Soomes on ka rohkem LAVi tüve. Muidugi paneb see mõtlema. Briti tüve puhul vaktsiiniga probleeme pole ja me oleme näinud, kui hästi vaktsiin Inglismaal töötab. Kuid LAVi tüvega vähemalt Lõuna-Aafrika Vabariigis me teame, et vaktsiiniuuring ei töötanud. See, kas see vaktsiin ei töötanud, ma ei julge veel öelda, sest see oli väga omapärane uuring. Seal olid ainult noored inimesed ja ühtegi rasket haigust ei olnud. Jah, me seda väga hoolega jälgime. Meil tuleb ka teisi huvitavaid mutatsioone lisaks selle LAVi tüvele veel sisse," seletas Lutsar.

Lutsar avaldas lootust, et kui enamik inimesi saab vaktsineeritud, jäävad ühiskonna sulgemised minevikku. Seda, kas septembris tuleb endine elu tagasi, peab ta siiski ebatõenäoliseks.