Lapsed

NOHU JA AEVASTAMINE: peale nende võib allergial olla ka üllatavaid tunnuseid! 

Sirje Maasikamäe, 25. mai 2021 06:00
Foto: Vida Press

Kaunis kevad tähendab osale inimestest paraku ka iga-aastase allergiahooaja algust. Tallinna Tehnikagümnaasiumi kooliõde Inna Rahendi jagab lapsevanematele soovitusi, kuidas allergiasümptome leevendada.

Esimeste puude õitsema hakkamisel märtsis algab õietolmuallergia all kannatajate jaoks järjekordne allergiahooaeg. „Lepp, sarapuu, kask ja haab õitsevad kõige varem. Mai lõpus lisanduvad tamme ja võilille õietolm, suvel kõrreliste heintaimede ning hilissuvel umbrohtude – maltsa, puju, koirohu ja timuti õietolm,” loetleb Rahendi, kelle sõnul avaldub allergia kõige sagedamini pollinoosina ehk heinapalavikuna.

Aevastamine, vesine nohu, silmade sügelemine ning punetus, aga ka näo punetus või kihelev sügelustunne kurgus ja köha on tundemärgid, mida kooliõde kohtab oma praktikas kõige sagedamini.

„Veidi ootamatu allergiatunnus on kõrvade sügelus ning raskematel juhtudel võib esineda astmale iseloomulik vilistav hingamine,” lisab Rahendi. Kooliõe sõnul on haigusnähud tugevamad keskpäeval ning tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest siis on õhus rohkem õietolmu. 

Foto: Teet Malsroos

Allergiat ei tohi jätta tähelepanuta

Samal teemal

Rahendi paneb vanematele südamele, et nad jälgiks hoolega laste tervist, sest varajane avastamine aitab allergia kontrolli alla saada allergeenidega kokkupuute vähendamise või sobivate ravimite kasutamisega.

„Allergiasümptomeid ei tohiks kindlasti jätta tähelepanuta. Allergia põhjused võivad olla väga selgelt äratuntavad, kui haigusnähud tekivad kiiresti või kindlal aastaajal, näiteks õietolmuallergia korral. Ent alati ei ole kõik nii üheselt selge ning allergia põhjuse kindlakstegemiseks tuleb perearsti saatekirjaga minna allergoloogi vastuvõtule, kes oskab soovitada vajalikku ravi,” soovitab Rahendi.

Tema sõnul on allergia tekke oluline riskitegur geneetiline eelsoodumus. „Kui lähisugulastel on olnud allergiaid, võib see suure tõenäosusega kanduda edasi ka järgmistele põlvkondadele,” lisas ta.

Foto: Martin Ahven

Esmalt soovitab kooliõde jälgida aerobioloogiajaama andmeid õietolmu sisalduse kohta õhus, mille leiab kodulehelt https://www.allergialiit.ee/oietolmu-seire/.

„Õietolmuallergiat on võimalik ennetada, kui kokkupuudet allergeenidega vähendada. Ägedate haigusnähtude korral tuleb manustada arsti määratud ravimeid,” rõhutab Rahendi ennetuse ja ravi tähtsust.

Soovitused õietolmuga kokkupuute vähendamiseks

Õues

Kuivade ilmadega tuleks õues viibida hommikuti ja õhtuti.

Jalutada on kõige ohutum mere ääres, seevastu kõige rohkem õietolmu on metsas ja niitudel.

Õietolmu juustesse kogunemise vältimiseks tuleks kanda peakatet ning põletikuliste silmade kaitseks päikeseprille.

Siseruumides

Tube tuleks tuulutada ühe akna kaudu, mille ette riputada märg lina või spetsiaalne kaitsefilter.

Tolmu tuleks pühkida igapäevaselt märja lapiga.

Võimalusel kasuta õhupuhastusseadet.