Uudised

HIRMULOOD JA MÜÜDID: neli olulist asja, mida peaksid teadma vaktsineerimisest  

Toimetas Sirje Maasikamäe, täna 09:00
Vaktsineerimise võimalikke kõrvaltoimeid ei saa võrrelda nakkushaiguse põhjustatud tervisehädadega, mis on sootuks raskemad.Foto: Vida Press
Nakkushaiguste vastu annab kaitse vaktsineerimine. Sageli levivad vaktsineerimise kohta aga alusetud hirmulood ja müüdid. Sagedasemaid müüte lükkab ümber terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

1. müüt: vaktsiini kõrvaltoimed on ohtlikumad kui haigus ise

Samal teemal

„Vaktsineerimine on alati vajalik, kui sellest saadav kasu kaalub üles vaktsineerimata jätmisel tekkivad riskid ning vaktsineerimisega seotud riskid. Sarnaselt teiste ravimitega võivad ka vaktsiinidega kaasneda kõrvaltoimed, kuid üldjuhul on need oluliselt kergemad,“ kinnitab Filippova.

Sagedasemad kõrvaltoimed, mis esinevad ligi 1% vaktsiini saanutest, võivad olla valu süstekohas, turse, punetus ja üldreaktsioonid, nagu näiteks palavik, nõrkus, isutus ning pea-, liigeste ja lihaste valu.

Harvem esinevad kõrvatoimed võivad olla laialdane turse süstepiirkonnas, mööduv vereliistakute vähesus leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini kasutamisel või äge allergiline reaktsioon. Nende tõenäosus on u  1 : 1 000 000 vaktsineeritu kohta.

Filippova sõnul on vaktsiinidest põhjustatud kõrvaltoimed enamjaolt kerged ja mööduvad mõne päevaga ning  ravi pole vaja. „Vaktsineerimise võimalikke kõrvaltoimed ei saa võrrelda nakkushaiguse põhjustatud tervisehädadega, mis on sootuks raskemad ning võivad põhjustada püsivaid tervisekahjustusi või isegi surma.“ 

Foto: Martin Ahven

2. müüt: vaktsineerimine nõrgestab organismi, muutes inimese teistele haigustele vastuvõtlikumaks

„Vaktsineerimine muudab immuunsüsteemi tugevamaks ja tõstab valmisolekut organismi kaitsta, kui see kohtub konkreetse haigusetekitajaga. Immuunsüsteem töötab edasi samamoodi nagu varem,“ tõi spetsialist esile.

Samuti ei põhjusta vaktsiinid inimese haigestumist nakkushaigusesse, sest need sisaldavad ainult surmatud või nõrgestatud haigusetekitajat või nende osakesi, mis pole võimelised haigust esile kutsuma. „Teadaolevalt ei mõjuta vaktsiinid ka haigestumist teistesse haigustesse. Küll võib aga mõnikord vaktsineerimine juhuse läbi kokku langeda mõne terviseprobleemi ilmnemisega,“ nentis Filippova.

Foto: Tiina Kõrtsini

3. müüt: pole mõtet vaktsineerida haiguste vastu, mida Eestis ei ole

Haigestumine vaktsiinidega välditavatesse nakkushaigustesse on praegu küllalt madal. Seetõttu on paljud vanemad hakanud keelduma laste vaktsineerimistest ja immuniseerimisega hõlmatus vähenema niisuguste tõsiste nakkushaiguste puhul nagu poliomüeliit, leetrid, punetised, difteeria ja läkaköha.

1990. aastatel aga puhkesid vaktsineerimisest loobumise tõttu endistes NSV Liidu vabariikides ulatuslikud difteeriapuhangud – haigestus üle 50 000 inimese. 2009.–2010. aastal oli Bulgaarias suur leetrite puhang, haigeks jäi üle 24 000 inimese, 24 suri.

2002. aastal tunnistati WHO Euroopa regioon poliomüeliidivabaks. Kuid 2010. aastal puhkes Tadžikistanis suur poliomüeliidipuhang, mille põhjus oli Afganistanist sissetoodud metsik polioviirus. Haigestus 475 inimest ja registreeriti 29 surmajuhtu.

2018.–2019. oli  Euroopas sadu tuhandeid leetrite juhtumeid, millest üle 30 lõppes surmaga. Eestis registreeriti 2019. a leetreid 27 korral, enamik neist toodi sisse teistest riikidest.

„Nakkushaigused ei tunne riigipiire. Vaktsineerimise üks eesmärke on kujundada nn üldine ehk populatsiooni immuunsus. Kui meie seas on piisaval hulgal immuunseid inimesi, siis ei ole haigusetekitajatel võimalik inimeste hulka sattudes uuesti levima hakata,“ tõi Filippova esile.

Foto: Erki Pärnaku

4. müüt: parem on haigus läbi põdeda kui vaktsineerida

„Vaktsineerimine aitab tõkestada haiguste levikut ning on eriti vajalik neile, keda mingil põhjusel ei saa vaktsineerida. Tõhus töö vaktsineerimisel on tekitanud aastatega olukorra, kus nii mõnigi ohtlik haigus on Eestist peaaegu kadunud. Kahjuks on see endaga kaasa toonud ka võltsturvatunde, justkui enam ei peagi midagi tegema. Kuid on fakt, et nakkushaigused on sama ohtlikud kui varem ning võimaluse tekkides toovad kaasa hulga ebameeldivaid tagajärgi,“ rõhutab Filippova.