PILT ON ÄHMANE? Need märgid näitavad, et nüüd on küll prille vaja!

Kuigi täiskasvanud saavad tavaliselt ise aru, kui nad kaugele ei näe, siis lapsed ei pruugi väikest miinust märgata. Tasub olla tähelepanelik, kui laps kissitab silmi, kaebab pärast lugemist või nutiseadmete kasutamist peavalu üle, hoiab raamatut silmade lähedal, pilgutab sageli või hõõrub silmi.

Kui lühinägelikkus on juba tekkinud, tuleb seda korrigeerida, sest muidu võib nägemine veelgi halveneda. Täiskasvanutele on oluline ehk seegi, et kissitamisest tulevad enneaegsed kortsud.

„Ennetamine ei tohiks alguse saada nägemiskontrollist optometristi juures, vaid tuleb mõista, et silmade tervisele tuleb kogu aeg tähelepanu pöörata,“ ütleb Viktoria Žuravljova, rahvusvahelise prillipoe OhSpecs.com optometrist.

Uuringutes on selgunud, et lühinägelikkuse (müoopia) prille tuleb tööl või televiisorit vaadates kanda nägemisteravusega vahemikus -0,75 kuni -3 dioptrit.

Kui nägemine on -3 või rohkem, tuleks prille kasutada pidevalt. Kaugnägemise (hüperoopia) prillid on ette nähtud alates +0,75 dioptrist lugemiseks, kirjutamiseks, arvuti taga töötamiseks, teleri vaatamiseks, sõiduki juhtimiseks.

Uute prillidega peab harjuma

Mõned eelistavad osta valmisprille, kuid need võivad mõjuda  nägemisele hoopis halvasti. Üks põhjusi on see, et valmisprillid on valmistatud standardsete dioptritega, näiteks  +1 või +1,5, kus mõlemad läätsed on ühesugused. Reaalses elus võivad aga silmade nägemine erineda mitme ühiku võrra.

Muidugi ei tehta selliseid prille masstoodanguna. See, kas läätsed töötavad õigesti, sõltub ka silmapupillide keskpunktide vahelisest kaugusest. Seda kaugust saab määrata optometrist. Seetõttu on uute prillide valimisel vaja käia kindlasti spetsialisti juures.

Muidugi tuleb uute prillidega harjuda nagu uute kingadegagi. Harjumisprotsess kestab keskmiselt kaks nädalat kuni kuu. Kui pea on uimane või valutab, siis tasub mõneks minutiks prillid ära võtta. Prillide kandmine hoolimata peavalust võib olla ohtlik.

Vaheta prille iga 1–3 aasta tagant

 Žuravljova soovitab uuendada prille iga 1–3 aasta tagant, isegi siis, kui need on mugavad. Esiteks võib nägemine muutuda, näiteks võib nägemine halveneda 0,5 dioptrit aastas. Võib olla ka vastupidi ehk  nägemine paraneb, mida täheldatakse eriti sageli üle 45aastatel.

Prillid ka kuluvad. Puudulik hooldus võib põhjustada klaasi määrdumise ja mikrokriimustuste tekke, näiteks tolmuosakeste tõttu, mille tulemuseks on hägune pilt. Ka päikesekiired ja liigne kuumus rikuvad klaase – seetõttu on parem teha näiteks vanniprotseduure ilma prillideta. Lisaks tasub arvestada, et ninapatjadele koguneb aja jooksul mustus ja bakterid, mis võib põhjustada odraiva ja silmapõletikku.

Ka tehnoloogia areneb – prille tehakse aina kergematest ja vastupidavamatest materjalidest, samuti on uusi kaitsevahendeid arvutiekraanide sinise kiirguse ja päikesevalguse eest. Praegu on progressiivsed läätsed uusim lahendus. Need prillid tagavad suurepärase nägemise nii kaugele, keskmistel kaugustele kui ka lähedale ilma nähtavate üleminekute ja märgatavate piirideta.

Prillid on ka oluline osa moest. Prille võib olla mitu paari – elegantsed ja pidulikud, igapäevased arvuti sinise valguse kaitsega, kerged ja vastupidavad aktiivseks ajaviiteks. Loeb ka hooajalisus – talvel tasub eelistada kergeid prille, suvel tasub mõelda UV-kaitsega kameeleonläätsede peale.

Kas on muid viise nägemise hoidmiseks? Jah, need on silmade võimlemine, silmatilgad, režiim, mis võimaldab silmadel lõõgastuda. Kõik need meetodid on vajalikud ja olulised, kuid kindlasti on vaja nägemist õigel ajal korrigeerida, kui selleks on vajadus. 

Hoia nägemist!

•Töökoht olgu ergonoomiline ja hea valgustusega.

• Tee silmavõimlemist. Eksperdid soovitavad iga 30–40 minuti tagant pilk lugemiselt ja kirjutamiselt lahti kiskuda.

•Algklasside õpilaste arvutitundideks soovitatav aeg on 15–30 minutit päevas, üle 10-aastastel lastel kuni 1,5 tundi päevas. On hädavajalik reguleerida ekraani heledust ja pöörata tähelepanu ka sellele, et ekraan asuks silmade kõrgusel vähemalt 50 cm kaugusel.

•Gümnaasiumiõpilastele soovitatav ekraaniaeg (sh nutitelefonid, teler, tahvelarvutid) on kuni kaks tundi päevas.

•Kasuta kaitseprille, mis blokeerivad nägemisele ohtliku valguslaine sinise spektri.

•Hoia oma söögilaual A-, C- ja E-vitamiini rikkaid toite.

•Liigu ja spordi õues igal võimalusel.

•Kontrolli nägemist igal aastal spetsialisti juures. On soovitatav, et prilliretsept poleks  vanem kui aasta.

•Kui üks vanematest kannab lühinägelikkuse tõttu prille, siis tasub pöörata erilist tähelepanu ka laste silmatervisele.

•  Ei ole soovitatav lugeda lamades. Kui pea on horisontaalasendis, voolab veri pähe – see lisab silmadele täiendavat koormust. Samuti on kahjulik lugeda ühistranspordis, kuna pidev raputamine põhjustab silmalihase tugevamat fokuseerimist kui staatilises olukorras lugedes.

Halvasti nägevate inimeste arv kasvab

Rahvusvahelise pimeduse ennetamise agentuuri (IAPB) andmetel on halvasti nägevate inimeste arv viimase 30 aasta jooksul suurenenud 17,9% ja prognooside järgi see arv ainult kasvab.

IAPB andmetel on lühinägelikkus ehk müoopia maailmas 2,6 miljardil inimesel, sealhulgas 312 miljonil alla 19aastasel lapsel.

Maailma Terviseorganisatsiooni aruande kohaselt suurendavad rahvastiku kasv ja vananemine ning muutused elustiilis ja linnastumine järgnevatel aastakümnetel dramaatiliselt nägemispuudega ja pimedaks jäänud inimeste arvu. Prognoositakse, et aastaks 2050 on pool maailma elanikkonnast lühinägelik ehk igas peres leidub inimene, kes vajab prille. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu laste ja noorukite esimeste sümptomite ennetamisele ja tekkimisele.