Meeled

KLAAS VEINI ENNE UND: kas teadsid, et võid olla juba alkoholi kuritarvitaja? 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 28. mai 2021 18:00
Foto: Visa Press
Levinud põhjus alkoholi tarvitamiseks on stressi maandamine. Psühholoog Lauri Pihkva ennustab, et koroonaaja kõrgenenud stressitaseme mõjud on näha veel pika aja jooksul –  sõltuvuste tõusuna.

Psühholoog soovitab alkoholiprobleemi endale ausalt tunnistada ja vajadusel abi otsida – nii on võimalik selle süvenemist vältida ja ravi on tulemuslikum.

Eesti ühiskonnas on alkoholi tarvitamine täiesti tavapärane, kuid Confido Sõltuvusravikeskuse psühholoogi Lauri Pihkva sõnul ei ole olemas sellist asja nagu ohutu alkoholitarvitamine. „Pigem tuleks seda nimetada madala riskiga tarvitamiseks ning valdav enamik inimesi kuulub just sinna gruppi. Samas on oluline mõista, et alkoholiga kaasnevad alati teatud riskid. Alkohol ei ole samasugune toiduaine nagu piim või mahl, see on ikkagi sõltuvusaine. Üleminek madala riskiga tarvitamise piirist järgmistele astmetele toimub millimeeterhaaval. Kui kuude ja aastate jooksul kogu aeg piiri natuke nihutada, siis inimene ei pruugi märgatagi, enne kui ta on juba kuritarvitaja,“ hoiatas Pihkva.

„Üldiselt kiputakse abi otsima pigem hilja – kui probleemid on kestnud juba paar aastat ja visa lootus, et asi iseenesest laheneb, hakkab kaduma," ütleb psühholoog Lauri Pihkva Foto: Erakogu

Samal teemal

Stressirikkal koroonaajal kasutavad inimesed sageli alkoholi negatiivsete emotsioonide maandamiseks. „Sel aastal on pinget ühiskonnas olnud rohkem: isolatsioon, töökaotus või hirm töökaotuse ees, majanduslikud raskused... Ma arvan, et neid mõjusid näeme veel mitme aasta jooksul, sest sõltuvuse kujunemine ja tervisekahjude ilmnemine võtavad aega,“ rääkis Pihkva.

Risk sõltuvuse väljakujunemiseks ilmnebki näiteks siis, kui inimene kasutab alkoholi mingi emotsionaalse probleemi vaigistamiseks. „Levinud näide on olukord, kus inimesel on stress, mis teda õhtul üleval hoiab, ja selle lahenduseks võetakse pokaal või paar veini. Seda pole justkui palju, kuid ka väike kogus alkoholi mõjutab und. See aitab küll esialgu uinuda, kuid uni on ebakvaliteetne ning inimene on järgmisel päeval väsinud. Kõik probleemid, mis algselt stressi tekitasid, on siis veelgi võimendunud. Seega on õhtul vaja rutiini jälle korrata ja mõne aja pärast ei anna üks klaas enam soovitud efekti – kogused hakkavad suurenema. Kõrvalt vaadates jääb justkui mulje, et probleem on väsimuses ja kõrges stressitasemes, aga seda võimendab ja hoiab üleval just alkohol,“ kirjeldas Pihkva.

Foto: Pixabay

Sõltuvus tekib ka edukatel inimestel

Psühholoogi sõnul on alkohol äärmiselt salakaval aine, millest võib probleem tekkida ka edukatel ja eluga hästi hakkama saavatel inimestel. „Olen oma töös näinud üksjagu inimesi, kes ütlevad, et nad ei saa ju olla sõltuvuses, kuna nad ei joo iga päev või et nad joovad ainult kvaliteetseid ja kalleid jooke. See stereotüüp, et alkoholisõltlane on ainult see, kes on täiesti heitunud ega saa enam millegagi hakkama, on endiselt tugev. Paraku on meil väga palju funktsioneerivaid alkohoolikuid, kelle elu on alkoholi tõttu häiritud, isegi kui nad suudavad säilitada pere ja töö,“ ütles Pihkva. Tema sõnul ongi oluliseks ohumärgiks see, kui alkoholi puudumine tekitab inimesel pinget või stressi.

Stressi leevendamiseks on psühholoogi sõnul palju paremaid viise kui alkohol ning abi soovitab ta küsida väljaõppinud nõustajalt. „Üldiselt kiputakse abi otsima pigem hilja – kui probleemid on kestnud juba paar aastat ja visa lootus, et asi iseenesest laheneb, hakkab kaduma. Mida varasemas staadiumis murega tegeleda, seda lihtsam see protsess on. Teinekord võib piisata ainult paarist konsultatsioonist. Sõltlastega on see protsess juba palju pikem. Võrdluse võib tuua hambaraviga – pigem minna varakult ja väiksed mured ära lahendada, kui hakata aastaid hiljem proteese paigaldama,“ soovitas Pihkva.

Foto: Pixabay

Probleemi tagajärgedega tegelemisest veelgi tõhusam on aga ennetus. Just seda silmas pidades viibki Pihkva sõltuvusnõustaja tööle lisaks läbi stressi ja negatiivsete emotsioonide juhtimise kursusi. „See aitab paremini mõista emotsioonide rolli oma elus, saavutada suurem enesetundmise ja -juhtimise võimekus. Alkohol ei ole hea stressileevendaja ja võib pigem olukorda hullemaks teha, kuid õnneks on olemas häid praktikaid, mis aitavad negatiivsete emotsioonidega paremini ja tervislikumalt toime tulla. Ideaalses maailmas õpiks me neid praktikaid juba lapseeast nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Aga paraku hakkavad vaimse tervise teemad alles nüüd meie ühiskonnas prioriteetide ringi jõudma,“ rääkis Pihkva.

Samal teemal

30.09.2021
KAS SU ABIKAASA JOOB LIIGA PALJU? Kui su kodus juhtuvad sellised lood, on tõesti põhjust muretseda
28.08.2021
KAS SINU TÖÖ AJAB JOOMA? Need ametid soodustavad tõesti õhtust tipsutamist!
15.04.2021
KAS SU JOOMINE ON KONTROLLI ALL? Kui need küsimused tunduvad ebamugavad, oled juba riskantsel pinnal
11.04.2021
VÄSIMUS EI LÄHE ÜLE? Need märgid näitavad, et kurnatuse taga võib peituda kilpnäärmehaigus