„Perearst ei saagi muud teha, kui soovitada tablette, mis allergilist reaktsiooni maha suruvad, allergia ise ei kao kuskile,“ ütleb dr Viktor Vassiljev.
Foto: Robin RootsDR VASSILJEVI NÕUANNE | Kas allergik jääbki eluaeg tablette võtma?
„Minu 17aastasel pojatütrel on õietolmu-allergia, ta aevastab kakskümmend korda järjest, silmad paistes, nina vesine, perearsti soovitatud tablettidest on küll mingil määral abi, aga kas tõesti peabki siis jääma eluaeg neid võtma?“
Allergia õietolmu suhtes ehk pollinoos, tuntud ka heinapalaviku nime all, on tõepoolest juba liikvel, sest talv oli soe, puud-põõsad hakkasid varakult õitsele. Perearst ei saagi muud teha, kui soovitada tablette, mis allergilist reaktsiooni maha suruvad, allergia ise ei kao kuskile.
Aastatega muutub leebemaks, aga samahästi võib lisanduda muid immuunsüsteemiga seotud haigusi. Erialast abi saab allergoloogilt, kes teeb nahatestid kõikvõimalikele allergeenidele, ning kui on selge, mis on põhjustaja, siis tuleb sellest kaugemale hoiduda. Mis alati polegi võimalik, sest õietolm tungib ju igale poole.
On olemas ka radikaalne ravimeetod – spetsiifiline desensibilisatsioon. Teades, mille suhtes inimene tundlik, valmistatakse allergeenide lahjendused üliväikestes kontsentratsioonides, umbes üks sajale tuhandele, ning hakatakse neid nahasiseselt süstima, tasapisi annuseid suurendades.
Süstimised kestavad nädalate viisi ning ravikuure tuleb korrata mitu aastat, isiklikult tean vaid üht patsienti, kellel jätkus kannatust see kadalipp läbi teha ja sai terveks. Enamus eelistab võtta tablette ja hoiduda rohelusest eemale.
Nii või teisiti, allergiatega tegeleb allergoloog ning temalt saab juhiseid ühe või teise ravimeetodi asjus. Õnneks on tänapäeval häid allergiavastaseid preparaate, väheste kõrvaltoimetega ja hästi talutavaid. Viiskümmend aastat tagasi polnud muud saada kui dimedrool, vajalikes annustes pani see lihtsalt ööd ja päevad magama. Loomulikult inimene magades ei aevasta, asi seegi.
Kommentaarid (0)