VIDEO | Kiik: peagi tohib suurüritusel osaleda kuni 6000 inimest, kui neil on koroona digitõend (86)

Peaminister Kaja Kallas ütles, et koroonaolukord läheb riigis paremaks ning praegu on see sama, mis mullu oktoobris. Ta lisas, et piirangute leevendustega minnakse edasi, lugedes ette alates 31. maist ja 14. juunist kehtima hakkavad piirangud (loe nendest SIIT).

Uue infona ütles Kallas, et riigisiseselt plaanitakse piloteerida Covid-19 vaktsineerimise sertifikaadi kasutamist suuremate ürituste korraldamisel. Ta täpsustas, et alates 14. juunist saavad suurematel üritustel osaleda need inimesed, kes on koroonaviiruse läbipõdenud, andnud negatiivse koroonatesti või Covid-19 vastu vaktsineeritud.

Peaminister lisas, et tõendi mõte on näidata, et inimene pole teistele ohtlik ja on terve. Ta täpsustas, et digitõendi abil osalejate mahtude suurenemine on organisatsioonidele vabatahtlik, aga mitte kohustus. „Saab ka muudmoodi, aga piirarvud on lihtsalt madalamad,“ ütles Kallas.

Algsete plaanide kohaselt on selliste ürituste piirarvuks, kus kasutatakse digitõendeid, siseruumides 2000 inimest ja välitingimustes kuni 6000 inimest. Suve jooksul võivad piirarvud muutuda.

Tanel Kiik ütles hiljem ajakirjanike küsimustele vastates, et digitõendi kasutusse võtmise puhul on oluline vältida diskrimineerimist. Ta sõnas, et digitõendil on näha, kas inimene on esitanud negatiivse testi, koroonaviiruse läbipõdenud või vaktsineerimiskuuri lõpetanud. Valitsus on võtnud sihiks hakata tõendit kasutama juuni keskpaigas.

Digitõendi kasutamise pikkus sõltub viiruse levikutrendidest, aga kui pandeemia lõppeb ja inimestel on laiem immuunsus, siis sellest meetmest loobutakse. Kallas täpsustas, et tõendiga soovitakse mingeid asju lihtsustada.

Valitsus otsustas ka leevendada tingimusi vaktsineerimiskuuri lõpetanutele – aasta aja jooksul ei pea nad jääma lähikontaktsena eneseisolatsiooni, samuti ei pea nad pärast reisi jääma karantiini.

Kallas ütles, et vaktsineerimine on lähikuude prioriteet. Ta sõnas, et uusi vabu vaktsineerimisaegu tuleb juurde. Ta toonitas, et kes ei saa registreerida patsiendiportaalis, saab aja kinni panna, helistades numbrile 1247.

Tanel Kiik ütles, et iga päevaga läheb Covid-19 olukord paremaks. Siiski ta toonitas, et pole jõutud sinnamaani, kuhu taheti. Minister ütles, et reisiplaanid tuleb jätkuvalt läbi mõelda, ning esitas tungiva soovituse välismaale mitte reisida nendel, kes pole täielikult vaktsineeritud. Kiik sõnas, et Eestis langev nakatumine pole globaalne trend ning eksootilisemaid tüvesid tuleb aina juurde.

Minister ütles, et osad inimesed jätavad teise vaktsiinisüsti tegemata, kuid see tähendab, et nad on sisuliselt vaktsineerimata. See aga ei kehti Johnson ja Johnsoni vaktsiini puhul, millele ongi mõeldud ainult üks süst.

Kiik ütles, et jaanipäevaks jõuab kätte olukord, kus 2/3 elanikkonnast on mingisugune kaitse. Ta ka lisas, et laste ja alla 16aastaste vaktsineerimistemaatikaga tegeletakse edasi ning eesmärgiks on kolmas koroonalaine ära hoida.

Teistest teemadest rääkides ütles Kiik, et valitsus sõlmis hea tahte kokkuleppe, et jaekaubanduses saaks kasutada paindlikku tööaega hooajaliste töötajatega.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et tervisekriis mõjutab ka sotsiaalhoolekannet ning investeeringuid kavatsetakse teha nii hoonetesse kui ka inimestesse. Ta sõnas, et kriis on mõjutanud tundlikumaid sihtgruppe, enim on löögi all olnud puudega inimesed. Ta lisas, et tervisekriis on mõjutanud hoolekandeasutusi ning kuigi nüüdseks on tänu vaktsineerimisele olukord leevenenud, näitas Covid-kriis kätte kitsaskohad. Minister tõdes, et kriisiks poldud valmis.

Ta sõnas, et Eesti ühiskonda ootab vananemine – praegu on 20 protsenti elanikkonnast pensioniealised, ent lähiaastakümnetel tõuseb see osakaal 30 protsendini. See aga tähendab, et suureneb vajadus sotsiaalvaldkonna töötajate järele.

Ministri sõnul kavatsetakse hoolekandeasutuste olukorda parandada nelja miljoni euroga, mis on mõeldud ohutuse ja ligipääsetavuse parandamiseks. Samuti parandatakse ventilatsioonisüsteeme. Kõigile abifondide raha aga ei jõua – Eesti 200 hoolekandeasutusest saab valitsus pakkuda abi umbes sajale.

Nii Kiik kui ka Riisalo puudutasid ka pensionitõusu – erakorraline pensionitõus tuleb 1. jaanuarist 2023. Pensionit tõstetakse 20 euro jagu.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütles, et pesitsusrahu jooksul on tulnud keskkonnaametile teateid lindude pesitsusrahu rikkumiste kohta. Nende kaebuste arv on väga suur ning amet peab kõiki kaebusi menetlema. Seni pole aga tuvastatud tahtlikku pesitsusrahu rikkumist raietel.

Põlevkiviõlitehasest rääkides ütles Mölder, et selle ehitamise puhul tuleb arvestada sotsiaalmajanduslikku ja keskkondlikku mõju. Ta sõnas, et tuleb leida tasakaal ja projektiga edasi liikuda. Minister ütles, et tehas toob Ida-Virumaale 500 uut töökohta, ent oluline on ka jälgida CO2 hinda ja sedagi, mida teeb Euroopa Liit. Möldri sõnul on nüüdsete prognooside järgi õlitehas Eesti keskkondlikke eesmärke järgiv.

Kaja Kallase käest küsiti ka, miks Eesti ootas nii kaua Valgevene pühapäevasele aktsioonile vastusammude tegemisega. Peaminister sõnas, et erinevalt Valgevenest on Eesti demokraatlik riik. Ta ütles, et teatud riigid kehtestasid reeglid ilma korralduseta, Eesti ootas aga üle-euroopalist otsust. Lõpuks siiski kehtestas Eesti piirangud ega oodanud Euroopa korraldust. „Õigusriigis peavad otsused olema põhjendatud,“ ütles peaminister.

Valitsuse pressikonverentsil puudutati ka presidendikandidaatide küsimust. Kallas ütles, et soovitakse vältida eelmiste valimiste vigu ning seetõttu konsulteeritakse, milline kandidaat saaks toetuse riigikogus ja valijameeste hulgas. Peaminister lisas, et nad on rääkinud enda erakonna potentsiaalsetest kandidaatidest ka opositsiooniga. Kiik ütles omalt poolt, et kandidaatide välja käimisega on veel aega, sest presidendivalimised toimuvad augustis.