Foto: Vida Press
Keha
31. mai 2021, 06:00

Naistearst Gabor Szirko: sõeluuringul käimine peaks olema sama tavaline kui käte pesemine

Rinnavähk on Eesti naiste seas kõige levinum vähivorm – esmase vähidiagnoosi saab ligi 800 naist aastas. Kahjuks avastatakse pooled juhtudest juba kaugelearenenud staadiumis, mis näitab, et sõeluuringule ei jõuta õigel ajal või ei käida seal üldse. Mis takistab naisi uuringutele minemast?

 

Enda regulaarne kontrollimine on väike ja olematu vaev võrreldes võimalike hooletusest tulenevate tagajärgedega. Miks on oluline regulaarselt sõeluuringutel  käia just tervetel naistel, selgitavad Ida-Tallinna keskhaigla rinnakabineti naistearst Gabor Szirko ja tervisekassa esmatasandi teenuste peaspetsialist Made Bambus

Riiklikud sõeluuringud täidavad oma eesmärki, kui uuringutes osaleb üle 70% sihtrühmast. Eestis käib sõeluuringutel paraku palju vähem inimesi – 2020. aastal käis rinnavähi sõeluuringul veidi alla 52% sihtrühmast.

Miks jõuab sõeluuringule nii vähe naisi?

Tervisekassa esmatasandi teenuste peaspetsialisti Made Bambuse sõnul on vähesel aktiivsusel mitu põhjust.  Bambus toob näiteid kahest Eestis tehtud uuringust. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja tervisekassa koostöös tehtud uuringus otsiti põhjuseid, miks kõik naised ei käi rinnavähi sõeluuringus. „Oluline roll otsuse kujunemisel on tervisekäitumisel ehk millistel põhjustel on harjutud arsti poole pöörduma,“ toob Bambus välja.

Uuringust selgus, et arsti poole tavatsetakse pöörduda siis, kui tervis teeb muret. „Paljud naised võtavad terviseseisundi hindamisel arvesse tunnetuslikkust – usaldatakse oma keha, sest küll see märku annab, kui midagi on viga. Samuti seostatakse rinnavähi teket peamiselt pärilikkusega. Teadmine, et suguvõsas pole seda varem olnud, ja sisetunne, et minu kehaga on kõik korras, annab naisele enda hinnangul põhjuse sõeluuringul mitte käia,“ kirjeldab Bambus üht levinumat käitumismustrit.

Sage on ka arusaam, et kui mõne aasta eest käidi sõeluuringul või tervisekontrollis, siis on veel vara uuesti end kontrollima minna.

Foto: Pixabay

Bambuse sõnul ei saa sõeluuringus mitteosalemist põhjendada kindlasti vähese teadlikkusega, sest uuringute kohaselt on naiste teadlikkus rinnavähist üpris suur. Ollakse kursis sõeluuringu eesmärkidega, mõistetakse selle vajalikkust ja haiguse tagajärgi.

Ida-Tallinna keskhaigla rinnakabineti naistearst Gabor Szirko lisab, et üks uuringult eemalejäämise põhjusi on kindlasti hirm – kartus protseduuri valulikkuse ja võimaliku diagnoosi ees. „Eestis avastatakse suur osa rinnavähijuhtudest kaugelearenenud staadiumis, mis näitab, et sõeluuringule ei jõuta õigel ajal või ei käida seal üldse. Sõeluuringutel käimine peaks olema harjumusliku tervisekäitumise osa nagu käte pesemine või regulaarne liikumine. Uuringul osalemine on tark viis tarbida meditsiiniteenust,“ toonitab Szirko.

Naistearst kummutab tuntud müüdi, mis pärineb teleseriaalidest ja filmidest, kus raske haiguse avastamisel antakse patsiendile teada, kui palju elupäevi tal on jäänud. „Me ei ütle haigust avastades naisele peaaegu kunagi, kui palju tal on elada jäänud. Seda on raske öelda, sest igal inimesel areneb kasvaja erinevalt ning õnneks on isegi algstaadiumist edasi jõudnud rinnavähist võimalik paraneda, mistõttu keskendume täielikult ravile,” selgitab arst.

Sõeluuringus osalejatel väheneb oluliselt suremuse risk

Szirko sõnul on sõeluuringu vanuserühma vahemik väga täpselt välja arvutatud, mistõttu mammograafilisel uuringul käimine on ilma kaebusteta väga mõistlik. „Seisundeid, mida saab sõeluda (sõeluuringuga kindlaks teha – toim.), on suhteliselt vähe ja rinnavähk on üks nendest. Kuna varajases arenguetapis ei põhjusta rinnavähk üldjuhul mingeid vaevusi, on oluline kontrollida end regulaarselt,“ selgitas Szirko. Euroopas tehtud uuringud näitavad, et 50–69-aastastel naistel, kes käivad mammograafia sõeluuringus, väheneb rinnavähki suremuse risk umbes 35%.

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse 50−69-aastased naisi iga kahe aasta tagant. Szirko sõnul annab sellise intervalliga uuringul käimine arstile võimaluse pilte võrrelda ja paremaid järeldusi teha. Ta soovitab lasta teha enne 50. eluaastat baasmammogramm, sest siis on sõeluuringu ikka jõudes arstil parem ettekujutus naise rindade tervisest ja võimalikest muutustest.

„Kuna varajases arenguetapis ei põhjusta rinnavähk üldjuhul mingeid vaevusi, on oluline kontrollida end regulaarselt,“ ütleb naistearst Gabor Szirko.

Foto: Erakogu

Iga moodustis rinnas pole vähk

Lisaks sellele soovitab ta naistel juba enne sõeluuringu vanusesse jõudmist oma rindu kombelda. Seda peaks tegema iga kuu umbes nädal pärast menstruatsiooni, kui rinnad on kõige pehmemad.

Vähimagi kahtluse või tüki avastamisel tuleb võtta tingimata arstiga ühendust. Szirko sõnul leiab naine kombeldes üles umbes sentimeetrise kasvaja, kuid mammogramm juba mõnemillimeetrise moodustise. „Kui alla 50aastastel naistel ei näita mammogramm tiheda rinnanäärme tõttu pilti väga selgelt, siis vanematel naistel on rinnanääre ehituselt hõredam ja ka mammogramm paremini nähtav,“ selgitas Szirko.

Arst kinnitab, et ühesentimeetrise läbimõõduga moodustis rinnas ei tähenda veel midagi hullu. Tema hinnangul sõltub palju kirurgi osavusest ja isegi neljasentimeetrise moodustise saab eemaldada rinnakontuuri muutmata, mis on naisele väga oluline. „Rinnavähki saab varakult avastada. Mida väiksem on kasvaja, seda vähem mõjutab see inimese kehakuju ning hiljem ka emotsionaalset tervist,” kinnitab Szirko.

Foto: Pixabay

Tasuta sõeluuringud on hindamatu võimalus

Naistearst Gabor Szirko arvates võiksid Eesti inimesed mõista, et tasuta sõeluuringud on haruldane privileeg, mida tuleks kindlasti ära kasutada. „Kõikidele kutsutud naistele on rinnavähi uuring maksurahast tasutud ja väga isekas on lasta sel võimalusel raisku minna. Eriti veel siis, kui näed, et oled kutsutute hulgas ja sulle saadetakse ka isiklik kutse.”

Arst kutsub üles kasutama tervishoiuteenuseid arukalt. „Inimesed võiksid läbi mõelda ja teha endale nn tervishoiuplaani, mille järgi meditsiiniteenuseid tarbida, võttes arvesse levinumad haigused Eestis ja oma terviseriskid.”

Oodatud on ka ravikindlustamata naised

Sõeluuringul on oluline regulaarsus ehk uuringul tuleb käia ettenähtud ajavahemiku tagant. „Sõeluuringutel saame kätte juba väikesed haiguskolded, mis võimaldab alustada raviga varakult,” tõi Bambus välja.

Ta õpetab head nippi, mis aitab uuringuaastat paremini meeles pidada: „Kui oled sündinud paarisarvuga aastal, siis on uuringu aasta samuti paarisarv. Kui sündisid paaritu arvuga aastal, siis on ka uuringu aasta paaritu arv.” 

Bambus toob välja ka olulise uuenduse uuringute korralduses. „Kui varem kutsuti sõeluuringule vaid ravikindlustatud naised ja mehed, siis sellest aastast tasub tervisekassa ka ravikindlustamata inimeste sõeluuringute eest.“

Tule sõeluuringule!

2021. aastal on rinnavähi sõeluuringule oodatud naised, kel on paaritu sünniaasta: 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971. Paljud naised jätavad sõeluuringule minemata, sest ei ole saanud kutset. Uuringul osalemiseks ei ole vaja jääda kutset ootama! Kui kuulud sõeluuringu sihtrühma, siis broneeri aeg kohe.

  • Saatekiri sõleuuringule on leitav juba aasta algusest patsiendiportaalist www.digilugu.ee/ Terviseandmed/ Saatekirjad.

  • Sõeluuringuid tegevate tervishoiuasutuste kontaktid leiad nii saatekirjalt, tervisekassa kodulehelt ja veebilehelt www.soeluuring.ee.

  • Rinnavähi sõeluuringul on võimalik osaleda ka mööda Eestit sõitvates mammograafiabussides.