Hea nõu

PSÜHHOLOOG SÕLTLASTEST: meil on palju toimivaid alkohoolikuid, kelle elu on joomise tõttu häiritud (3)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 5. juuni 2021 15:00

Inimesed ei tunne vahel ära, et nad on juba alkoholist sõltuvad.

Foto: Vida Press

Alkoholi tarvitamine on Eestis tavapärane ja kuulub nii igapäevaelu kui ka tähtsamate sündmuste juurde. Meie kultuur soosib alkoholi liigtarvitamist – levinud on arvamus, et joomine on normaalne. Mida saavad joomise vähendamiseks teha inimene ise, tema lähedased ja ühiskond, selgitab sõltuvusravikeskuse psühholoog Lauri Pihkva.

 Eestis sureb igal aastal otseselt alkoholi tõttu üle 500 inimese, alkoholist kaudselt põhjustatud surmi on mitu korda rohkem. Teinekord aga ei tunne inimesed alkoholisõltuvust või ohtlikul tasemel tarvitamist äragi. „Kui inimesel on kahtlus, et tema alkoholi tarvitamise sagedus või kogused on kontrolli alt väljunud, soovitan teha AUDIT testi. See on internetis vabalt kättesaadav kümne küsimusega test, mis aitab alkoholitarvitamist objektiivselt hinnata,“ soovitab Confido Sõltuvusravikeskuse psühholoog Lauri Pihkva.

„Olen oma töös näinud üksjagu inimesi, kes ütlevad, et nad ei saa ju olla sõltuvuses, kuna nad ei joo iga päev või joovad ainult kvaliteetseid ja kalleid jooke,“ ütleb psühholoog Lauri Pihkva.

Foto: Erakogu

Samal teemal

 Kui test kinnitab kahtlusi, tuleb endale probleemi ausalt tunnistada, kuna see on esimene samm paranemise teel. „Olen oma töös näinud üksjagu inimesi, kes ütlevad, et nad ei saa ju olla sõltuvuses, kuna nad ei joo iga päev või joovad ainult kvaliteetseid ja kalleid jooke. On tõsiasi, et meil on väga palju toimivaid alkohoolikuid, kelle elukvaliteet on alkoholi tõttu häiritud, kuid kes suudavad säilitada pere ja töö,“ tõdeb Pihkva.

 Kui inimene tuvastab, et alkoholitarvitamine on kontrolli alt väljunud, tasub otsida abi sõltuvusnõustajalt. Loomulikult võib esmalt proovida ise joomist vähendada, kuid siis tuleb teha seda teadlikult. „Inimestele, kes üritavad alkoholisõltuvusest omal käel vabaneda, on suurim komistuskoht see, et keskendutakse ainult piiramisele. Paraku ei asendata alkoholi millegi tervislikuma ja vajalikumaga, mis tooks inimese ellu väärtust juurde. Näiteks kui inimene on harjunud nädalavahetusi alkoholivines veetma, vajab ta sellele tegevusele head asendust.“

Sõltuvusravi, mis on suunatud inimese motivatsiooni ja mõtteviisi muutmisele, aitab teha elustiilis pikaajalisi muutusi. „Ravi ei keskendu alkoholi tarvitamise keelamisele. Kaine elu peab muutuma omaette väärtuseks – kui seda ei juhtu, siis kannatab inimene justkui pidevat ilmaolekut. Kaine elu peaks olema parem, väärtuslikum, tervislikum – et inimesel oleks kainena parem olla kui pidevalt alkoholi tarvitades,“ selgitab psühholoog.

Foto: Pixabay

 Lähedased ei saa alkohoolikut terveks ravida

 Sageli märkavad lähedased probleemi varem kui inimene ise, kuid alkoholiga kimpus olevat inimest pole lihtne suunata. „Alkoholi kuritarvitamisega kaasneb sageli süü- ja häbitunne ning mida suurem see on, seda suurem on ka vajadus olukorda pisendada ja eitada – inimene ei taha neid tundeid tunda. Lähedased saavad olla toeks olla ja hellalt abi otsima suunata, kuid jõuga ei saa kedagi kaineks sundida,“ kinnitab Pihkva.

 Psühholoog soovitab ka lähedastel nõustaja poole pöörduda, et raskes olukorras mitte hätta jätta. „Nii nagu sõltuvusprobleemiga inimene on olukorda sattunud samm-sammult, on sama juhtunud tema lähedastega. Alkohooliku lähedastel on üsna levinud kaassõltuvus – inimene püüab ennastohverdavalt lähedast sõltuvusest päästa, mõistmata, et keegi teine ei saa sõltlase paranemise eest vastutust võtta.“

Sõltlaste lähedased saavad nõu ja tuge kaassõltuvusnõustajatelt. „Seda rolli võib täita kogemusnõustaja, kes tajub väga hästi, millist abi inimene vajab ja kuidas on tema olukorras mõistlik käituda. Efektiivne on ka grupiteraapia, kus sarnase teekonna läbinud inimesed saavad kogemusi ja toetust jagada,“ soovitab Pihkva.

Foto: Pixabay

 Psühholoogi sõnul peame alkoholiprobleemide vähendamiseks alustama uue põlvkonna kasvatamist, kel ei teki alkoholi tarvitamise harjumust ja vajadust. „Lastel ja noortel peab olema ajaveetmise võimalusi, mis pakuvad põnevust ilma alkoholita. Hea näide on Islandi mudel – 1990.aastatel oli seal noorte meelemürkide kasutamine äärmiselt suur probleem, kuid loodi programm, millega pakuti lastele ja noortele tasuta spordi- ja huvitegevust. Kümne aastaga paranes olukord märkimisväärselt ja praegu tuuakse Islandit eeskujuks kogu maailmas. See on pikk töö, mille tulemused paistavad alles aastatega, kuid see tasub ära,“ arvas Pihkva.

 Abi on ka tervislike piirangutega keskkonnast. „Piiranguid tuleb kehtestada tasahaaval ja astmeliselt. Jõuga neid kehtestada ei saa – ei ühiskondlikult ega ka individuaalsel tasandil. Ainult piiramisest ja keelamisest ei piisa, tegeleda tuleb ka paremate asenduste pakkumise ja sotsiaalse keskkonna ümber kujundamisega,“ ütles Pihkva.