KÜLM VÕI KUUM ILM? Kumb tapab rohkem inimesi? Vastus võib sind üllatada!

USAs tehtud uuring näitab, et külm ilm toob kaasa enim temperatuuriga seostatavaid surmasid! USA teadlased analüüsisid perioodil 2011–2018 kogutud infot sooja ja külma ilmaga kaasnevate tervisemurede kohta, mis vajasid haiglaravi. Leiti umbes 24 000 juhtumit, mida seostatakse liigse kuumuse või külmaga. 

Avastatud surmajuhtumitest oli 1935 seotud külmaga ja 70 liigse kuumusega. Külm ilm põhjustas 94% õhutemperatuuriga seostatavatest surmadest, kuigi alajahtumine põhjustas ainult 27% temperatuuriga seotud haiglakülastustest.

Chicago Illinoisi ülikooli teadlaste korraldatud uuringu autor prof Lee Friedman ütles, et vaatamata külmade ilmade arvu langusele viimastel kümnenditel nähakse ikka rohkem surmasid, mis on seotud külma, mitte kuuma õhutemperatuuriga. Isegi mõõdukalt külmad ilmad võivad tekitada alajahtumist (kehatemperatuuri langus normaalselt 36,6°C alla 35° C-ni).

Kui inimesel tekib alajahtumine, hakkavad organid välja lülituma, et kaitsta aju. Kui alajahtumine juba toimub, on seda raske kontrolli alla saada. Samas näitab uuring, et inimesed, kes puutuvad sagedasti kokku jahedate temperatuuridega, suudavad alajahtumist paremini kontrollida, kui need, kes on harjunud pigem soojemate ilmadega. 

„Inimestel, kes on kodutud, on väiksem tõenäosus surra õhutemperatuuriga seostatavatesse terviseriketesse,“ ütles Friedman. „Kuna neil on suurem kokkupuude õues elamisega, kohanevad nad paremini nii külmades kui ka kuumades oludes,“ lisas ta. 

„Kuuma ilmaga kaasnevaid probleeme suudavad inimesed üldjuhul vältida, minnes jahedamasse kohta või juues piisavalt vett,“ kinnitab Friedman.

Praegu keskendutakse peaaegu eranditult kuumakahjustustele. Andmed näitavad aga, et just külma ilmaga seotud tervisemurede osas on vaja tõsta inimeste teadlikkust. Külmasid ilmasid on vähem, mistõttu need on eriti ohtlikud, kuna ei anna inimestele aega õhutemperatuuriga kohaneda ning alajahtumine on kerge tekkima. 

Allikas: WebMD